Külamehed kujundavad kodumaist kaubamärki

“Kõige tähtsam on komponentide valik,” ütleb OÜ Metsise juhataja Ivo Jürgenson, seistes kokkupanemist ootava langetustraktori kabiini uksel. Foto: Urmas Luik

Teeviit juhatab Kilingi-Nõmme – Viljandi maanteelt OÜ Metsiseni, kus viis külameest kujundab kodumaist kaubamärki, täites metsaveotraktorite ja nüüd langetustraktoritegi tellijate soove.

Omaaegse Tihemetsa sovhoostehnikumi kartulihoidla kahel ja poolel tuhandel ruutmeetril soojustatud pinnal sisseostetud komponentidest kokkupandud ja Metsise patenditud kaubamärgi all tellijani jõudvad masinad vastavad meie metsade eripärale.

“Võimalus linte kasutada annab harvesterile stabiilsust juurde ja võimaldab tegutseda ka pehmel pinnasel,” rääkis OÜ Prentoni juhataja Ago Vingissaar langetustraktori esitlusel Kõpu valla metsas Maalehele. Lisades, et masina kasutaja ning selle ehitaja koostöö on tagasiside saamiseks vajalik.

Komponendid kokku

Teine tellitud harvester peaks koostamisruumist osaühingu õuele sõitma mõne nädala pärast.

“Tehnilist kirjandust muidugi peab uurima ja kõige tähtsam on komponentide valik, et tead, millist osta ja mis kokku sobivad, aga mul ei ole vaja olnud lääne oma legona lahti võtta, vedajate ehitamisest on ju kogemus,” möönis OÜ Metsise juhataja Ivo Jürgenson, kes on lõpetanud Tallinna polütehnikumi arvutieriala ning tegelnud metsamasinate ehitamisega kümmekond aastat.

Tegijate poolelt vaadates erineb langetustraktor metsaveotraktorist ainult selle poolest, et lõikepea on noole otsas ja kabiinis on rohkem elektroonikaseadmeid. Arvuti nõuandel töötav langetustraktor teeb päevaga metsas kümne saemehe töö nagu naksti. Lõikab, laasib, järkab, sordib nagu moodsatele masinatele kohane.

“Praegu muidugi küsitakse, et kuidas kestab ja nii edasi, kohe ostma keegi ei tõtta,” mainis Jürgenson. “Esimene harvester on varsti pool aastat metsas töötanud, probleeme pole olnud selle masinaga. Pea suhtes oleme veidi aru pidanud, aga see on lääne tehnoloogia seal.”

Turustamise mured

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Indrek Jürgenstein nentis, et Väljaküla masinaehitajate tegevus on veidi erandlik, sest selliseid tegijaid pole kuigi palju.

“Väikefirmal ei ole ressurssi, et toodangut lattu valmis teha, nad saavad masinaid ehitada ainult tellimise peale,” arutles Jürgenstein. “Probleemiks võib olla, et teevad masina valmis, aga turustamine on päris keeruline, mahud on väikesed.”

Ettevõtluskonsultandi tööpostilt möönis Jürgenstein, et OÜ Metsise juhataja on suhteliselt tagasihoidlik ja proovib ise hakkama saada, kuigi toetusvariante selles valdkonnas ettevõtluse arendamisel on ta peilinud.

Puiduturg on paar aastat hüpelnud koos majandusega, mõjutanud nii metsa ülestöötamishindu kui vajalike masinate turgu.

“Uutest harvesteritest on meie oma hinna poolest soodsam kindlasti, aga olukord on raske, kuna metsamasinaid on turg täis ja isegi lääne uusi müüakse üsna odavalt. Kui nad ükskord ära kaovad, olen konkurentsis,” arvas Jürgenson.

OÜ Metsis paneb jätkuvalt kokku metsaveo- ehk koormatraktoreid, millega Ivo Jürgenson üllatas 2002. aastal Tartus maamessi külastajaid. Külameeste töö vastu huvi tekitanud esiklaps pandi kokku AS Iftari egiidi all, paar aastat hiljem asutatud tütarfirma OÜ Metsise värvikaid metsaveotraktoreid on tellitud koduriigi kõrval Lätti, Leetu, Valgevenesse ja Venemaale.

Masinate ehitamine on väikesest Veelikse külast pärit Ivo Jürgensoni huvi ja tema enda sõnutsi pole midagi paremat, kui töö ja hobi kokku langevad.