Komparteilased vastutavad individuaalselt (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

“Ajal, mil ühiskonnas on ühtsust ja solidaarsust hädasti vaja, hakatakse jälle inimesi selekteerima, sikke lammastest eraldama, vanu luukeresid otsima,” ütles anonüümsust soovinud kunagine NLKP liige Riigikogu kavatsuse kohta kuulutada kommunism kuritegelikuks.

“Nad võiksid parem iseend vaadata, puhastumisest alustada,” märkis ta. Mehe hinnangul on paljudel elualadel juhipositsioonidel endised kommunistid.

“Lausa imelik on näha Riigikogu menetlusse antud avalduse all Marju Lauristini või Sirje Endre allkirju. Just Lauristini vanemad toimetasid Eesti 1940. aastal Nõukogude Liidu rüppe, mida avalduses nüüd taunitakse. Sinissaar oli omal ajal tele-raadiokomitee kõva parteitegelane ja Endre Tartu ülikoolis tuntud komsomolitegelane, komsomol oli aga teadagi hüppelaud parteisse,” rääkis mees, kes NLKPsse kuulumise pärast pole end hiljem ühegi erakonnaga sidunud.

Eelnõule, mis mõistab hukka kommunistliku rezhiimi kuriteod ja paneb nende eest vastutavaks NLKP ning EKP, kirjutas alla 33 riigikogulast: 17 Isamaaliidust, 14 Mõõdukatest ja kaks Keskerakonnast.

“Kommunismi kuritegude hukkamõistmine ei tähenda, et nende eest vastutavad üksikisikud. Mingit kollektiivset repressiooni ei tule, vastutus saab olla ainult individuaalne,” kinnitas eelnõu üks algatajaid Mart Nutt, kes on olnud NLKP liige.

Nuti hinnangul võib väita, et kommunistliku ideoloogia ohvrid on nii need, kelle suhtes inimsusvastaseid kuritegusid on toime pandud, kui need, kes seda ideoloogiat ellu on viinud. “Aga organisatsioon, mis seda võimaldas ja inimesi selleks mobiliseeris, on oma olemuselt kuritegelik,” märkis Nutt.

Nutt peab omaaegset kommunistlikku parteid karjääriorganisatsiooniks. “Ühiskond ei võimaldanud inimesel karjääri teha, vaid seadis ta valiku ette, kas astuda parteisse või loobuda karjäärist, kas kuuluda komsomoli või jääda kõrvale kõrgkoolist,” seletas Isamaaliidu aseesimees. “Loomulikult oli parteisse astumiseks teisigi motiive.”

Nutt ei arva, et avaldus lõhestab ühiskonda. “See ei tähenda, et endised kommunistid Riigikogus, valitsuses ja ametiasutustes peaksid tagasi astuma,” väitis ta.

Nuti sõnade kohaselt on puhastumine iga inimese moraali küsimus. “Igaühe oma asi, kas läheb ta Raekoja platsile end piitsutama või on elust õppust võtnud ja rakendab oma jõu Eesti ülesehitusele,” sõnas ta.

Avalduse eesmärk on teadvustada Eestis toimepandud inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi, et need ei korduks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles