Viimase kümne aasta muutused rõõmustavad eelkõige rikkamaid, hea haridusega ja aktiivses tööeas linnainimesi, ent madalapalgalised või töötud, vanemaealised ja eriti maainimesed jäävad oma hinnangutes pessimistlikuks.
Niimoodi selgub riigikantselei tellitud uuringust Kümme aastat Eesti taasiseseisvumisest.
Hinnangu puhul on põhitegur inimeste reaalne sissetulek pereliikme kohta, ütles ES Turu-uuringute ASi juht Juhan Kivirähk. Tema sõnade kohaselt on murdepunkt umbes 1500 krooni, mida paljud peavadki vaesuspiiriks. Kelle sissetulekud on suuremad, see hindab nii riigi kui iseenda majanduslikku olukorda optimistlikult.
Üle 60 protsendi küsitletuist arvab, et elu Eestis on parem kui kümme aastat tagasi. Samal ajal leidis enam kui viiendik vastanuist, et elu on läinud kehvemaks.
Pool jääb rahule
Ligi pool uuringus osalenuist kinnitab, et Eesti majanduslik olukord on hea, üks protsent hindab seda isegi väga heaks. Üsna halvaks peab majandussseisu 34 ja väga halvaks kaks protsenti.
Kõige positiivsemaks tunnistavad vastanud kaubaga varustatust, reisivõimaluste avardumist, infovabadust ja Eesti tuntuse kasvu. Probleemseteks valdkondadeks loetakse tööhõivet, turvalisust, arstiabi kättesaadavust, sotsiaaltoetuste nappust ja eluaseme soetamist.
Kivirähk märkis, et üllatuslikult on uus valupunkt arstiabi, mis lähiajal võib tekitada ühiskonnas palju pingeid.
70 protsenti küsitletuist loeb taasiseseisvusaja kõige olulisemaks sündmuseks krooni kehtestamist 1992. aasta juunis. Teistest riigi elu olulisematest sündmustest on nimetatud Vene vägede väljaviimist 1994. aastal, erastamist, põhiseaduse vastuvõttu 1992. aastal ja Lennart Meri presidendiks valimist 1992. aasta oktoobris.
Laar ja Savisaar hinnatud
Taasiseseisvusaja peaministritest hindavad inimesed uuringu tulemusel kõige rohkem Mart Laari ja Edgar Savisaart. Mõlemad on saanud neljandiku küsitletute häältest, Laari toetavad rohkem eestlased ja Savisaart muulased.
Mart Siimanni, Tiit Vähi ja Andres Tarandi toetus jääb üle nelja korra väiksemaks. Kolmandik vastanutest ei oska ühegi peaministri kohta head öelda.