Kuigi valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mille kohaselt Eesti Televisioon ja Eesti Raadio lõpetavad järgmise aasta alguses Eesti Rahvusringhäälingu asutamise tõttu tegevuse, võib organisatsioonide ühinemine vähemalt aasta võrra edasi nihkuda.
Rahvusringhäälingu sünd võib nihkuda aasta võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on pikaajaline protsess. Mitte nii, et sügisel antakse eelnõu menetlusse ja uuest aastast pannakse kokku. Parlamendi praktika näitab, et niisuguseid eelnõusid menetletakse umbes aasta. Nii et kõige varajasem aeg, mil seadus kehtima hakkaks, oleks 1. jaanuar 2003, kui Riigikogu üldse selle vastu võtab, ütles Ringhäälingunõukogu esimees, Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar.
Ta lisas, et valitsuse eelnõu pole parlamenti veel jõudnud.
Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) juhtkond ei toeta kiiret ühinemist.
ETV avalike suhete juhi Raivo Suni hinnangul on valitsuse eelnõus liitmine vähe põhjendatud ega kajasta konkreetselt kokkuhoidu.
Puuduvad igasugu majanduslikud arvutused selle kohta, et liitmisest peaks Eesti riigile tulu tõusma. Juhatus näeb, et see läheb koguni kallimaks, sest üks juhtimistasand tuleb juurde, väitis ERi juhatuse esimees Ain Saarna.
Saarna ei välista, et kunagi tuleb niisugune ühendamine, aga sellega peab kaasnema kolimine uude, hästi varustatud ringhäälingumajja. Kui praegu ühendada, on see kunstlik ja säästu sellest ei tule, märkis ta.
Sinissaargi näeb vajadust rajada digitehnoloogial põhinev teleraadiokompleks. Kas see on aga riigile jõukohane, kui me vaidleme kunstimuuseumi ehitamise üle? küsis ta.
Saarna hinnangul toob ühinemine ERile kahju.
Meenutan eelmise sügise jutte, kuidas kultuuriministeeriumi ühe nägemuse järgi peaks ER edastama kaht programmi, üht eesti- ja üht venekeelset, ning aina kuulajaid juurde võitev Klassikaraadio tegema saateid ainult kümme tundi nädalas Vikerraadio programmis. See on absurd, rääkis Saarna.
Sinissaar selgitas, et ei kultuuriministeeriumil ega ringhäälingunõukogul ole võimalust programmidesse sekkuda. Nii ETV kui ER on avalik-õiguslike juriidiliste isikutena programmide tootmisel vabad.
Ilmselt tunneb Saarna hirmu ETV võlgade ees. Ta võib rahulik olla: raadiost raha televisiooni ei kandita, kinnitas kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus. Ta lisas, et järgmise aasta riigieelarves on kavas toetada ETVd enam kui 78 miljoni krooniga, millest peaks jätkuma võlgadest lahtisaamiseks ja reklaami kadumise tõttu saamata summa kompenseerimiseks.
Sookruusi väitel on ühendamisest hoopis tähtsam leida rahvusringhäälingu rahastamiseks kindel mudel.
Ringhäälingunõukogu peaks kinnitama vähemalt kolme aasta arengukava, mille põhjal tehtud arvestused näitavad, kui suur on vajalik riigitoetus. Sellele lisandub eratelekanalite ringhäälingulubade litsentsitasu arvel kümme miljonit hüvitist reklaamist saamata jäänud tulu eest.
Kui rahastamine on kindlal alusel, ei pea ETV arvestama vaatajat kui reklaami tarbijat, vaid saab professionaalsemalt arvestada avalikkuse õigustatud huve, märkis Sookruus.
Sinissaare hinnangul pole mõttekas alustada ühinemisprotsessi ajal, mil ETV valmistub Eurovisiooniks. Tema andmetel on selle seisukohaga nõus peaminister Mart Laar.