Jäänud on üks kuu ja üks päev

Kuu enne rahvahääletust ei ole paljudel inimestel veel Euroopa Liitu astumise kohta selget seisukohta ja vastakad sõnavõtud meedias suurendavad segadust, ilmnes väikesel ringkäigul Pärnu maakonnas.

“Mina olen küll euroliidu poolt,” sõnas Audru vallas elav Heldur Tammann. “Esiteks on inimestel, eriti noortel, rohkem võimalusi tööd saada ning palgad peaksid ju ka tõusma.”

Mees lisab, et enamik tema tutvuskonnast on sama meelt.

“Mina ise põllumajandusega ei tegele, aga siinsamas kõrval näen, kuidas elu käib,” jutustas Tammann. “Kes jõuaks endale põllutehnikat osta ilma SAPARDi toetuseta: kombain maksab ju paar-kolm miljonit, üks ader kuussada tuhat.”

Hinnatõus hirmutab

Aruvälja poe müüjad ei osanud Euroopa Liidu kohta midagi arvata. “Hääletama peaks minema, aga mida vastata, me veel ei tea,” kõnelesid müüjad. “Nii palju kui kuulda, lihtinimesed sellest eriti vaimustuses ei ole, ülemused ja ettevõtjad, kes sealt raha loodavad, ehk on poolt.”

Poe taga kraavipervel lõunatundi pidavad mehed olid ühinemise vastu meelestatud.

“Kõik läheb kallimaks ja kui palk pisut tõusebki, on hinnatõus nagunii suurem,” arvas Sulev Kunto.

Margus Kiviväli lisas, et välismaale tööle saab praegugi. “Maainimesel on oma majapidamine ja keelt ei oska, nii et vaba tööturg teda suurt ei puuduta.”

Ivo Nõumees leidis, et alles saime nõukogude jamast lahti, nüüd uus kaelas. “Ei usu, et sest mingit kasu tõuseks või tööinimesel elu paremaks läheb. Hea, kui ots otsaga kokku tuleks.”

Helmut Tamm oli koos poegade Heiki ja Rauliga ametis Ahaste töökojas, kus nüüd puidubriketti tehakse. Traktorit putitades kostis Helmut, et kui elu paremaks läheb, miks siis mitte minna Euroopa Liitu. “Hääletama lähen, aga aega veel ju mõtlemiseks on,” nentis mees.

“Praegu on õnneks kodu ligidal tööd, palka ka makstakse,” on osaühingus Audru Brikett töötav Tamm eluga rahul.

21aastane Heiki Tamm on resoluutne. “Mina ei arva Euroopa Liidust midagi,” rääkis ta. “Kel keelt suus pole, ei ole ju kuhugi minna. Kõik läheb kallimaks, ja kui palgad isegi tõusevad, ei muutu midagi. Ametnikke tuleb juurde ja põllumajandus keeratakse hukka.”

Noormees lisas, et võib-olla pannakse reeglidki paika, kes kui palju ja mida toota võib.

“Mis minul, vanainimesel, sellest enam, kas oleme Euroopa Liidus või mitte,” sõnas kauplusbussist väljunud Eliisabeth Moppel. “Kaua neid elupäevi ikka antud, saan 75 ja tervis on läinud, sest olen juba noorest peast ränka tööd teinud.”

Soeva külas elav memm ütles, et loeb lehti ja vaatab telerit ning on eluga kursis. “Seal on ju nii- ja naapidi arvamusi, võta sa kinni, mis see õige on,” lausus ta.

“Ei tea, kes seda valimist korraldab, ma pole kunagi valimas käinud. Koju ei tule enam keegi, aga siit Audrusse minna on minusugusel tükk tegemist,” rääkis Moppel. Ta arvas, et paljud vanad inimesed jätavad hääletama minemata.

Laste tulevikule mõeldes

Osaühingu Arto Kaup kauplusbussi müüja Aita Metsaäär kinnitas oma kogemuste põhjal, et ega inimesed tea sellest euroliidust suurt midagi. “Linnas sõidab eurobuss ja on muid üritusi, maal pole kellegi käest küsida,” põhjendas ta.

Metsaäär seletas, et tema on noorte poolt, ja nemad võidavad Euroopaga ühinedes kindlasti. “Nad on õppinud ja kõik teed lahti, ju nad siis aitavad mind, kes ma midagi teha ei oska,” rääkis naine. “Muidugi, eks hinnad tõusevad nagu Soomeski ja ega ma suurde palgatõusu ka usu.”

Koonga postkontoris on väljas Euroliitu propageerivad tasuta lehed. “Neid on siit ikka võetud,” sõnas postkontori töötaja Silvi Lootsmann. “Aga mulle tundub küll, et sellest euroliidu asjast eriti palju ei teata.”

“Mina mõtlen laste tulevikule ja suhtun ühinemisse positiivselt,” kinnitas postkontori juhataja, kolme lapse ema Maaja Brandt. “Eks siin ole nii plusse kui miinuseid.”

“Kui mõni asi on hea, ei oleks ju vaja nii väga propagandat teha, samal ajal need vastulaused teevad kõik maha: ei tea, kus on tõde,” on Lootsmann äraootaval seisukohal.

“Mina neid suuri lubadusi, et kõik hakkaks kardinaalselt paremini minema ja palgad ja pensionid tõusma, eriti ei usu,” sõnas Lootsmann. Ta meenutas üht kuuldud väidet, et kui eestlased juba Nõukogude Liidus said ära käidud, eks tulevad Euroopa Liiduski toime. “Ja nii ma mõtlengi, et oleme siiani hakkama saanud, saame edaspidigi, olgu sees või väljas.”

Lõpe koolitüdrukud Mirjam Gerne ja Merit Süvang leidsid, et päris lahe oleks euroliitu kuuluda. “Aga eurot küll ei tahaks, ikka Eesti oma raha võiks jääda,” rääkisid tüdrukud.

Tüdrukute vanemad olevat hääletamise suhtes kahevahel.

Seisukohad veel lahtised

Maakonna ääremaal Lõpel ja Oidremal kahte poodi pidav Tarmo Veepalu euronõuete üle ei kurtnud. “Minul on tunnustamine peaaegu tehtud ja ma ei ütleks, et see midagi üle jõu käivat oleks olnud,” rääkis ta. Oidrema olevat küll väike koht, aga sealgi tulevat poepidaja ots otsaga kokku.

Euroopa Liitu astumise kohta pole Veepalu veel seisukohta võtnud. “Lehte loen, aga artiklid on väga vastukäivad,” märkis ta.

Et poepidaja kasvatab 130 hektaril vilja, on ta huvitatud sellestki, mis kasu tõuseb euroliidust põllumeestele. “Põllumehi nad meelitavad, kui see kõik tõeks ka läheb, mis siis viga. Eks see meelita mind ennastki,” nentis mees.

Veepalu kinnitas, et enamik omakandi inimestest ei tea euroliidust suurt midagi. Ta leidis, et kohapeal on vähe propagandat tehtud.

“Lihtinimesele on vaja kedagi, kes seda asja täpsemalt seletaks, kellelt saaks küsida,” rääkis Veepalu. “Paljud ei jõua ju lehtegi tellida ja teavad vaid nii palju, kui küla pealt kuulevad. Nii et see otsustamine 14. septembril on suvaline, kui üldse hääletama minnakse.”