Soojenemine võib tuua üleujutuse

Majade ligidale kuhjatud lumi võib sulaveena hoonesse tungides seda kahjustada. Foto: Ants Liigus

Kolm kuud silma rõõmustanud ja talviseid spordialasid isu täis nautida lasknud paks lumevaip paneb nüüdseks murelikult kukalt sügama. Ühed igatsevad kevadet, teised pelgavad üleujutust.

“Kui niipea soojalainet ei tule, sulab lumi aeglaselt ja suurt uputust ei teki,” arutles Pärnumaal Lõpel aastaid ilma vaadelnud ja ennustanud Ilmar Tiismaa. “Kui aga saabub soojalaine, nagu juhtus 1999. aasta märtsi lõpul, võib lume sulamise kiiruse tõttu uputus tekkida küll.”

Tiismaa ütles end mäletavat kevadeid, kui lumi oli maas veel mais. “On olnud kevadeid, kui märtsis käisid põllutööd ja külvati teravilja, mais tuli aga lumi maha. Osa põldusid pidi uuesti seemendama,” meenutas ta.

Lähiaja ilmaennustus kiiret sula ei luba. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) prognoosi järgi on esialgu oodata sellist ilma, kus päeval pisut sulatab ja öösel külmetab.

“Pärnumaal takistab õhu soojenemist merel jää ja maal paks lumi. Arvata võib, et märts ja aprill tulevad keskmisest jahedamad,” nentis Tiismaa.

Eesti lumikatte teatmiku andmetel kuluks sooja kevade korral lume sulamisele ainult kaks kuni viis päeva, aga lumerohke ja külma talve järel võib see kesta 40-60 päeva. Lumesulamismudelid näitavad, et soojale kevadele tüüpiliselt sulab ööpäevas viis kuni kaheksa sentimeetrit lund, mis tekitab kaks kuni kolm sentimeetrit sulavett.

Lumi majast eemale

Praegu on vastu maju tuisanud kõrged hanged, peale selle ümbritsevad hooneid teeradadelt kühveldatud ning katuselt maha aetud lume ja jää kuhjad. Kui need ükskord hoogsalt sulama hakkavad, võib hoonete ümber loksuv vesi maju ohustada. Kui sula aegu sajab taevast lörtsi ja vihma juurde, on võimalik kahju väga suur.

“Keldriga majal, millel hüdroisolatsioon tegemata, tekib kindlasti probleem ja lumi oleks vaja maja ümbert eemaldada,” hoiatas Pärnumaa kutsehariduskeskuse ehituseriala õpetaja Janek Klaamas. “Majadel, millel puudub kelder, kuid põrandaalune osa on tühi, jõuab vesi suure sulaga samuti põranda alla. Jällegi oleks tarvis eemaldada suurem lumi.”

Eriti ohustatud on Klaamase sõnutsi puumajad. “Lumi sulab vastu maja seina ja kuna õhtul temperatuur langeb miinuskraadideni, tekib vastu maja seina jää, mis hiljem võib hakata sulama alumise vöö koha pealt seina konstruktsiooni sisse,” selgitas ta.

Enne suurt sula tasub majaomanikel välja otsida oma kindlustusleping ja püüda sellest välja lugeda, kas kindlustusfirma hüvitaks hoonesse tunginud sulaveest põhjustatud kahju.

Majaomanikule pole vahet, kas hoonet ja esemeid rikkunud vesi tuli õuest või torustikust, kindlustusfirmade silmis on vahe aga suur.

Kui kindlustuslepingus on valitud vaid veekindlustuskaitse, hüvitavad kindlustusseltsid ainult torustike lõhkemisest, purunemisest või ummistumisest tingitud kahju. Üleujutus on hoopis looduse tekitatud kahju.

Samal ajal ei pruugi lumesulaveest põhjustatud üleujutus olla kindlustusjuhtum ja selleks puhuks tuleks valida lisakaitse. Seega oleks tark kindlustusfirmasse pöörduda ja lasta oma lepingust puust ja punaselt välja lugeda, kas lumesulaveest põhjustatud kahju saaks vajadusel hüvitatud või on vaja selleks lisakaitset.

Jahe kevad

Lähipäevad lubavad mõnda plusskraadi, aga mida edasi oodata? EMHI sünoptik Ele Pedassaar rääkis rahvusringhäälingus: “Ameeriklaste mudelid - nende mudelprognoos läks talve suhtes täppi - näitavad praegu, et märts ja aprill on normist jahedamad, aga mais hakkab õhutemperatuur kiiresti tõusma ja suvekuud on väga mõnusad.”

Tiismaa nendib säärase pärimise peale: “Meie laiuskraadil on ilm alati olnud ettearvamatu ja pikema perioodi ennustused ei pea paika.”

Ometi: kui lüüa lahti mullu 19. detsembril ilmunud Pärnu Postimees, siis seal ütles Tiismaa, et kõik tema uuritud seapõrnad näitavad: järsu külmenemisega algav talv tuleb tavapärasest külmem ja küllalt pikk, koguni poole märtsini.

Nüüd pakub Pärnumaa ilmavaatleja: “Aprill on alati tujukas olnud: jagub päikesepaistet, vihma, öökülmi, lund ja lörtsi. Üldiselt võib hilise kevade järgi arvata, et mai ja juuni tulevad keskmise temperatuuriga ning sademeid on normi piires. On tõestatud, et väga külma talve järel tuleb külm suvi. Seda näitavad August Tõllasepa ja Vadim Želnini kirja pandud andmed.”