Esmaspäeva esimestel tundidel aktiveerus Lõuna-Islandil Eyjafjallajökulli liustiku lähedal vulkaan, piirkonnast evakueeritud inimesed on tagasi koju lubatud.
Islandil tekitab elevust purskav vulkaan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaheldumisi Pärnumaal ja Islandil elava Aura Mengeli ja tema elukaaslase Jonas F. Blöndali jutu järgi on vulkaan siiani aktiivne. „Vulkaanilõhe pikkuseks oli algul kuni kilomeeter, päev hiljem 1,5 kilomeetrit ja enam see pikenenud pole,“ rääkis Mengel. „Seega pole tegu suure purskega.“
Eyjafjallajökulli vulkaanipurse koosneb 10-16 järjestikku asetsevast purskavast koldest. Esmaspäeval toimus seal plahvatus, mille tulemusel ulatus auru ja tuha pilv nelja kilomeetri kõrgusele.
Mengeli kinnitusel on meeleolu Islandil rahulik ja mõne rahvusvahelise uudiskanali väitest erinevalt pole riigis välja kuulutatud eriolukorda. Riigi siselendude graafik oli esimesel päeval häiritud, kuid on nüüdseks taastunud.
„Eyjafjallajökulli lähedastest taludest evakueeriti esimesel ööl umbes 500 inimest, aga mitte laava tõttu. Laavat on vähe ja kaugel asulatest. Pigem oli tegu ettevaatusabinõuga, sest arvati, et purse võib liustikul jääd sulatama hakata ja tekitada üleujutusi,“ selgitas Mengel. „Selgus, et lõhe on täpselt kahe liustiku vahel, kus maad katab lumi, ja ujutusohtu pole. Praeguseks on inimesed tagasi kodudes.“
Kolmapäeval toimus Eyjafjallajökulli liustiku all kümneid maavärinaid, kuid need on Islandil igapäevased ja vaevu tuntavad. „Viimase poole aasta jooksul on olnud tuntavaid maavärinaid tihemini,“ ütles Mengel. “Eelmise aasta lõpus tundsin kodus mitu päeva jutti mõneminutise vahega võdinaid.“
Islandil esineb palju maakoore liikumise nähtusi seetõttu, et saare keskelt jookseb läbi Euraasia ja Ameerika mandri piir.
Kohalikud suhtuvad vulkaani tegutsemisse kui põnevasse sündmusesse, kuid politsei ei soovita piirkonda uudistama minna. Mengeli sõnutsi asub purskekoht täpselt keset märgistatud matkarada ja suvel kohtab seal tihti jalgsimatkajaid.
Eyjafjallajökull purskas viimati 1821. aastal ja purse kestis kaks aastat. Selle vulkaani tegevust loetakse märgiks suure vulkaani Katla peatsest ärkamisest. „Eelmine kord, kui Eyjafjallajökull purskas, järgnes Katla suur purse 1823. aastal, mis kestis mõne kuu,“ rääkis Mengel. „Katla asub liustiku all ja selle purse tooks endaga üleujutused, mis on ohtlikud piirkonna taludele.“
Eyjafjallajökulli piirkonnas tihedalt asustatud alasid pole, sest suurem osa islandlasi elab saare lääneosas Reykjaviki lähedal.