Linnaorkester jääb vaesel ajal alles

Pärnu linnaorkester annab aastas ligikaudu 40 kontserti. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsuses on löögi alla sattunud Pärnu filharmoonia, 2007. aastal moodustatud linna allasutus, mille ülesanded on juhtida Pärnu linnaorkestri tööd, korraldada kontserte ja tööd noortekooridega.

Pärnu haridus- ja kultuurielu kureeriv abilinnapea Jane Mets nimetas Pärnu filharmooniaga toimuvat linna juhitava muusikaelu reorganiseerimiseks. Võtmekohal on siin linna palgal olev Pärnu linnaorkester.

Peeti nõu

“Linnaorkestri kaotamise mõtet pole kunagi olnud,” ütles Mets.

Samal ajal vähenesid linnaorkestri orkestrantide palgad kokkuhoiupoliitikast lähtuvalt kümnendiku võrra, küündides ligikaudu 5000 kroonini kuus. Orkestrandid annavad selle palga eest ümmarguselt 40 kontserti aastas. Niisama palju annab kontserte näiteks Tallinna kammerorkester, kus orkestrantide palk küünib 15 000 kroonini.

Eile oli Pärnu filharmoonias nõupidamine, kus arutati filharmoonia likvideerimist ja linnaorkestri administreerimise viimist 2006. aastasse, filharmoonia loomise eelsesse aega. Siis kuulusid orkestri palgalisse juhtkonda direktor, dirigent, inspitsient ja noodikogu hoidja.

Filharmoonia ajal on lisandunud kaks produtsenti ja reklaamitoimetaja ning kaks poole kohaga töötavat kooridirigenti. Pärnu filharmoonia direktori kohusetäitja Helen Erastuse arvates oleks vaja luua ka filharmoonia loomingulise juhi koht.

“Me ei osanud sel nõupidamisel midagi otsustada, sest keegi meist pole näinud meie likvideerimise otsust,” rääkis Erastus.

Abilinnapea Mets nõupidamisel ei viibinud, kuid oli kursis, mida seal arutati.

“Nad arutasid, kuidas edasi minna, kas orkestrantide arv jääb samaks, milliseks kujuneb juhtkonna arv, kuid see kõik on alles paika panemata,” selgitas Mets. “Kusjuures me arvestame nende endi ettepanekutega, kuid arvestusega, et muutused toimuksid 1. jaanuaril 2011.”

Isiklikud seisukohad

Mets väljendas seisukohta, et tema arvates oleks kõige õigem filharmoonia kaotada ja juhtida orkestrit nagu 2006. aastal, välja arvatud mõistagi orkestri eelarve, mis oli 2006. aastal suurem kui orkestril koos filharmooniaga praegu.

“Tegime linnaorkestrile ja Pärnu filharmooniale teatavaks, et täpselt nii suur, kui on orkestri tänavune eelarve, tuleb see tuleval aastal, ja kui orkestrantide palgad soovitakse tõsta endisele tasemele, tuleb hakata kokku hoidma,” ütles Mets.

Erastus on kokkuhoiu arvestused teinud. “Kokkuhoid oleneb esmajoones sellest, milliseks jääb linnaorkestri administratsioon,” ütles ta.

Erastus on arvutanud, et kui palgale jääksid peale dirigendi direktor, produtsent ja reklaamitoimetaja, hoitakse kokku 215 000 krooni aastas, aga kui võtta tööle loominguline juht, siis ainult 55 400 krooni.

“Tegelikult ei saa hea tulemuse nimel kaotada ka orkestrist inspitsienti ja noodikogu hoidjat,” märkis Erastus.

Filharmoonia rahvas süveneb tunne, et nad peavad kägistama ennast omaenese kätega. Mets selle väitega ei nõustu.

“Filharmooniale sai öeldud, et nad ise peavad leidma kõige optimaalsema struktuuri, et edasi minna. Kordan: linn on andnud ülesande muusikaelu reorganiseerida, kuid pole öelnud, mis suunas see peaks toimuma,” sõnas Mets.

Erastus ütles, et ta on tööga rahul ja teab, et inimesed on valmis kitsastes oludes kannatama, kuid filharmoonia likvideerimine on tema arvates Pärnu kontserdielu korraldamisel samm tagasi.