Kommentaar: Vastakate tunnetega tippkohtumine Prahas

Ülemaailmse levikuga päevaleht International Herald Tribune (IHT) kirjutas eile, et Ameerika Ühendriikidele tähendab strateegilise tuumarelvastuse vähendamise uue kokkuleppe allkirjastamine kunagise idabloki südames sümboolset taaskäivitamist suhetes Venemaaga.

Paljud tšehhid aga kahtlevad Moskva motiivides ja USA otsuse kaalutletuses. Tšehhi Vabariigis räägitakse USA presidendi Barack Obama kapituleerumisest Moskva ees seoses raketitõrje kilbi asukoha muutmisega.

Õhtusöögil Ida- ja Kesk-Euroopa 11 riigi pea või valitsusjuhiga soovitab Obama neil loobuda aegunud külma sõja ideedest. Venelane voodi all on iganenud kujutelm, kirjutas IHT.

IHT-le sekundeeris eilne The Washington Post, mis tuletas meelde Obama kõnet aasta eest Prahas, milles ta lubas teha lõpu külma sõja aegsele mõtlemisele. Nüüd tuletab ta seda ilmselt meelde õhtusöömaajal.

Paljudele Ida- ja Kesk-Euroopa liidritele on raketileppest olulisem sõnum, mille Obama toob omaaegsetele sotsialismiriikidele. Näiteks Praha julgeoleku-uuringute instituudi direktor Jiri Schneider näeb kahte võistlevat narratiivi: USA näitab, et talle läheb korda Euroopa julgeolek. Venelased võivad aga võõrustajatele öelda, et oleme siin ja teie asute endiselt meie mõjusfääris.

Tšehhi juhtiv majandusleht Hospodarske noviny kirjutas kuivalt, et Praha ülesanne on täna olla teener ja ilus panoraam.

Tšehhi kunagine kaitseminister Lubos Dobrovsky (78) nimetas raketileppe allkirjastamist Washingtoni ja Moskva odavaks turundustrikiks.

Uus START (Strategic Arms Reduction Treaty – strateegilise relvastuse piiramise leping) kärbib USA ja Venemaa strateegiliste tuumalõhkepeade arvu 2200-lt 1550ni.

Muidugi on uus lepe vajalik, kuid The Washington Post märkis siiski, et kärped, mille suhtes kokku lepiti, on üsna tagasihoidlikud. Edasine tuumaarsenalide kahandamine on järgmiste läbirääkimiste teema ja need kõnelused pidavat tulema rasked.

Teistsugust arvamust esindas aatomiekspert George Perkowich Carnegie sihtasutusest. Tema arvates on uus lepe ”selgelt läbi mõeldud ja kirja pandud viisil, et president Obama suudab senatis tagada 67 poolthäält selle ratifitseerimiseks”.

New York Times tõdes eile, et Obama ei ole Euroopat unustanud. Poola saab Patrioti raketid, NATO ühismanöövrid Lääne- ja Mustal merel, peale selle strateegiline konsultatiivmehhanism ja edasiliikumine uue raketitõrjekontseptsiooni loomisel.

New York Times leidis, et hoopis olulisem on peale julgeolekukoostöö pikaajaliste USA - Kesk-Euroopa suhete ülesehitamine. Washington ei tohi korrata viga, et suhted Kesk-Euroopaga sõltuks mingist konkreetsest algatusest ehk programmist. Elujõulised suhted peavad rajanema jagatud ning isegi asendamatutel väärtustel. Nii tuleks USA poliitika kujundajatel otsida mooduseid nähtavaks mittesõjaliseks seotuseks regiooniga. Eeskätt nähakse suuri võimalusi Obama administratsiooni eksporti edendavas strateegias ja Ameerika ärimeestel on palju alauuritud investeerimisväljavaateid Ida- ja Kesk-Euroopas. Oluline õppetund ameeriklastele on seegi, et äri- ja strateegilised huvid sõltuvad teineteisest.

USA poliitiline aktiivsus osaliselt Eestigi suunal avaldab muljet. Asevälisminister Phil Gordon rääkis telefonitsi Eesti välisministrile Urmas Paetile USA tuumapoliitikast. Eile jõudis Tallinna USA eksvälisminister Strobe Talbott, kes juhib mõjukat Brookings Institutioni mõttekoda. President Toomas Hendrik Ilves õhtustab täna Obamaga ja 22.-23. aprillil kohtuvad Tallinnas NATO välisministrid.