Omanikud nõuavad aukudes lõhutud autode eest hüvitist

Tähistamata löökaugus auto lõhkumine on sisuliselt liiklusõnnetus, mis tuleks politseis fikseerida. Foto: Ants Liigus

Linnatänavate löökaukudes lõhutud autode kohta on Pärnu linnavalitsusele laekunud tänavu viis kaebust, kahjuhüvitise taotluse on esitanud kaks inimest.

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo andmetel on kahjunõudeid esitatud 30 000 krooni eest.

Kahjunõudega õnnetused on juhtunud Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikul ning Männi tänaval.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja sõnutsi on kaebused lõhutud autode kohta tulnud peamiselt Ülejõe ja Rääma linnaosast, kus mitmel pool käivad teeremondi- ja kaevetööd.

Talvoja jutu järgi linnal nendes õnnetustes süü puudub, sest autod on lõhutud ehitaja kehvasti täidetud kaevikutes. “Ehitajad ei suhtu oma töösse väga korrektselt,” märkis ta. Seetõttu on linnavalitsus edastanud kahjunõuded Ülejõel kaevetöid tegevale ehitusfirmale Nordecon Infra.

Linnatänavate tänavust üldseisu Talvoja sel aastal eelmistest hullemaks ei pea. “Igal aastal tundub paljudele, et nüüd on kõige hullem,” ütles ta. “Praegu ei tohiks teedel enam väga palju auke olla, sest need on jooksvalt parandatud.”

AS Pärnu Vesi pole sel aastal saanud ühtegi teadet lõhutud autode kohta.

Autojuhtidelt neli kaebust

AS Nordecon Infra insenerehituse divisjonijuht Reedik Raudla ütles, et ehitusfirmani on jõudnud info nelja juhtumi kohta, kus Rääma ja Ülejõe torustikutööde piirkonnas on liiklejate autod saanud viga.

Esimene juhtum, mis hiljem on kinnitatud politseis, juhtus Raudla väitel sõiduautoga Honda Civic, mille juht väitis, et sõitis Tallinna maanteel otsa jääkamakale.

“Kuna juht ei fikseerinud juhtumit politseis kohe, ei suuda me tuvastada asjaolusid ega saa seda kahjujuhtumit menetleda,” kommenteeris Raudla. “Samal seisukohal on politsei.”

Teise juhtumi puhul edastati Raudla andmeil linnavalitsusele avaldus, mille järgi Männi tänaval olevat omanik lõhkunud enda auto mootori. “Meil puudub edasine info, sest hiljem pole juhiga kontakti saadud,” lisas ehitusfirma esindaja.

Kolmas juhtum leidis aset Raba tänaval, kus kiirabiauto oli sõitnud löökauku, misjärel purunes sõiduki rehv. “Seni ei ole meid ametlikult informeeritud, seetõttu ei ole me kursis uurimiskäigu ega asjaoludega,” tõdes Raudla. “Pärast info laekumist kontrolliti viivitamata Raba tänavat, kuid sellist auku, kus väikebussi rehvi võiks 50kilomeetrise tunnikiirusega ära lõhkuda, ei leitud.”

Neljas ehitusfirmale teada õnnetus toimus Õli tänaval Uus-Sauga ja Vahe tänava vahelisel lõigul, kus väikebuss sõitis teekatte alla maetud vana betoonkaevu servale, mille tulemusel kaas nihkus ning sõiduki ratas vajus kaevu.

“Teadaolevalt fikseeriti juhtum politseis, kuid tänaseni ei ole ametlikku kaebust meieni jõudnud,” selgitas Raudla. “Oleme võtnud tarvitusele meetmed, et ebameeldivaid üllatusi rohkem ei esineks. “

Juhid eiravad piirkiiruse nõuet

Insenerehituse divisjonijuht kinnitas, et kõik piirkonnad, kus firma on teinud torustikutöid ja lõplik teekate on taastamata, on tähistatud nõuetekohaste hoiatus- ja kiiruspiirangu märkidega. “Tihtipeale juhid nendega ei arvesta, pidevalt tuleb ette, et ajutised märgid kas varastatakse, visatakse teelt või pööratakse vastassuunda,” nentis Raudla.

Raudla väitel on Nordecon Infra kevadise teedelagunemisega arvestanud. Tema sõnutsi teeb ehitaja pidevalt teeolude ja liikluskorraldusmärkide järelevalvet ja kõrvaldab puudused kohe. “Meil on mehitatud brigaad, kes tegeleb ehitustööde piirkonnas vaid teede korrashoiu ja liiklusmärkidega,” märkis Raudla.

Jurist soovitab mitte käega lüüa

Nordecon Infra palub vabandust ebamugavuste pärast, mis on seotud Rääma ja Ülejõe torustikutöödega, jälgida kõigil tähelepanelikult ajutisi liiklusmärke ja olla ettevaatlik halvenenud liiklusoludes, lisas Raudla.

D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liikme Maiko Kalveti sõnutsi ei maksa teeomaniku süül lõhutud auto pärast käega lüüa, vaid kahju teevaldajalt sisse nõuda.

“Teevaldaja ülesanne on tähistada liiklejatele ohtlikud kohad liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahenditega,” kinnitas Kalvet. “Kui seda pole tehtud, saab löökaugus sõiduki lõhkumise korral nõuda hüvitist teeomanikult, olgu tee riigi, omavalitsuse või eraomandis.”

Kaskokindlustus aitab kiiremini

Kui sõidukil on kehtiv kaskokindlustuse leping, on kõige lihtsam küsida hüvitist oma kindlustusseltsist.

“Kaskokindlustuse raames saab hüvitist isegi siis, kui teeauk oli korrektselt tähistatud. Arvestada tuleb aga sellega, et auto remondikuludest lahutatakse kindlustuslepinguga määratud omavastutus. Samal ajal jääb ära aeganõudev asjaajamine teeomanikuga, kellelt kahju sissenõudmisega tegeleb nüüd juba kindlustusselts. Kaskokindlustuse raames hüvitise taotlemiseks tuleks juba õnnetuspaigast helistada kindlustusseltsi klienditeenindusse ning järgida neilt saadud juhiseid,” selgitas Kalvet.

Kaskokindlustuse puudumisel tuleb hüvitis sisse nõuda teeomanikult, sest kohustuslik liikluskindlustus löökauku sattumisel saadud kahju ei hüvita. Vaidluste vältimiseks on ülioluline fikseerida juhtunu politseis. “Kahju tõendamine on kahju sissenõudja töö ning õnnetuspaiga puuduliku fikseerimise korral võib teeomanik väita, et sõidukit ei lõhutud tema omandis oleval tänaval,” märkis Kalvet.

Õnnetuspaika tuleks kutsuda politsei

Õnnetuspaigale on soovitav kutsuda politsei, sest tähistamata löökaugu tõttu auto lõhkumine tähendab sisuliselt liiklusõnnetust. “Paha ei tee tunnistajatelt kontaktandmete võtmine ega fotod õnnetuspaigast. Piltide tegemisel tuleks neid teha eri nurga alt, et oleks näha nii sõiduki asukoht teel kui tekkinud kahju,” jagas Kalvet õpetussõnu.

Kui auto remondi maksumus ja muud kulud on selgunud, tuleb kahjunõue koos tõendusmaterjaliga teeomanikule saata. “Kahjunõue peab sisaldama juhtunu täpset asukohta, kuupäeva ja kellaaega, sõiduki ja selle omaniku andmeid ning tekkinud kahju kirjeldust koos selle kõrvaldamise maksumusega,” seletas jurist. “Tõendusmaterjaliks on remondiarve või hinnapakkumine, politsei koostatud protokoll õnnetuse kohta või tunnistajate ütlused ning võimalusel fotod sündmuspaigast.”

Kalveti soovitust mööda tuleks nõudes määrata sellele vastamise tähtaeg. “Et poleks võimalik apelleerida nõude kaotsiminekule, võiks selle saata tähitud kirjaga,” lisas ta.

“Kui teeomanik tähtajaks tagasisidet ei anna, võib saata uue nõude, milles selgelt kirjas järgmised sammud. Näiteks see, et kordusnõudele tähtajaks vastamata jätmisel pöördub kannatanu oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka kohe, kuid tavaliselt on lihtsam ja kiirem jõuda kahjuhüvitise suhtes kokkuleppele läbirääkimiste teel,” kommenteeris Kalvet.