Ristpart ja kodukakk on taastuskeskuses jalaravil

Kaunisuleline ristpart on lootusetuna tundunud jalavigastusest taastunud ja tatsab Nigula metsloomade taastuskeskuses nii vapralt, et peagi võib ta Viimsi kanti tagasi viia. Foto: Urmas Luik

Nigula metsloomade taastuskeskusesse jõudnud tänavu esimene titekarva kasukaga karuorb lõbustab ennast avaras tugeva võreuksega toas ronimispuudel ja uinub tuttava lõhnaga madratsil, mis tal pikal sõidul küljealust pehmendas.

Esialgu on karupoja saatus lahtine, kuid eeldatavasti hakkavad teda emakaruks sirgudes uudistama Jõgevamaa Elistvere loomapargi külalised. Eelmine meediakaru, 2007. aasta kevadtalvel Lääne-Virumaalt inimhoole alt taastuskeskusesse toodud ja Päntaks ristitu, elab Võrumaal Alaveski loomapargis.

“Tegelikult inimesed ei mõtle, arvavad, et karupoja kasvatamine on imelihtne,” räägib Nigula taastuskeskuse metsloomade rehabilitatsiooni spetsialist Kaja Kübar. “Minu meelest on see täiesti andestamatu, et selline nelja-viiekilone tegelane välja visatakse, kuigi tema hoidmistingimused on olnud suhteliselt normaalsed. Ta on natukene liikuda saanud ja niimoodi ta kätte saadigi, sest sellised muidu ronivad puu otsa ja kõiguvad seal tuulega võidu peentes okstes. Tema eriti kõrgele ei läinud.”

Kaja Kübarani jõudnud jutu järgi on sealsamas Kuusalu kandis, kust tema kasvandik nädalapäevad tagasi toodi, nähtud kümmekond kilomeetrit eemal karupoega, kes suure tõenäosusega on selle orvu õde-vend samast pesakonnast.

Niisamuti taastub Nigulas ristpardi ja kodukaku tervis, kevadet nautima on lendu lastud talv läbi kosutatud kured ning vette tagasi saarmakutsikad.

“Ristpart on väga hästi taastunud, kui ta meile nädalapäevad tagasi toodi, ei olnud tal üldse jalgu all. Bioloog Val Rajasaar tegeles temaga ja nüüd on part igavene vinge ja tatsub ringi. Järgmisel nädalal saab ta ehk lahti lasta, katsuks ta sinna Tallinna poole tagasi viia, ta toodi meile Viimsi kandist,” seletab Kübar.

Kodukakk istub puuris, jalg lahases, ja vahib pärani silmi ümbrust. “Järgmisel nädalal saan lahase lahti võtta, siis vaatan, kuidas ta jalga hakkab kasutama,” räägib Kübar. “Alguses ta ei tahtnud üldse varbaid liigutada ja siis käisin neid masseerimas. Varvaste osa on parem, nüüd on tal need enamasti laiali ja ta kasutab neid, kui ronib. Loodan, et paari nädala pärast saame ta lahti lasta.”