Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lennujaama tulevik: regionaalne pärl või kuulsusetu surm?

Pärnu lennujaama juhataja Erki Teemägi laiutab käsi: lennuväli vajab renoveerimist, kui raha selleks pole. Asfaldiaukude lappimisega saadakse seni siiski hakkama. FOTO: Ants Liigus

Seoses plaanitava Lotte teemapargiga, mille külastajatena nähakse eestlaste kõrval välisturiste, on uuesti päevakorda tõusnud Pärnu lennujaama tulevik, sest mitmetunnise bussisõiduga kaugemaid külalisi suvepealinna ei meelita.


Pärnu külje all Sauga vallas asuv lennujaam töötab vähimal jõul, mis õhutranspordi käigushoidmiseks vajalik. Kord päevas maandub ja tõuseb õhku Ruhnu lennuk, Kihnugi pääseb, kuid vaid talvel.



Laupäeviti tekitab elevust teist suve Stockholmist tulev Estonian Airi 33kohaline Saab, mis peamiselt sõidutab Rootsi spaaturiste. Aasta varem lendas sama marsruuti Skyways.



Rootslaste tulek on nii eriline sündmus, et lennujaam peab Tallinnast rentima klienditeenindajad. Hääl lükatakse sisse pagasikäruga ATV-le, mis külaliste kohvrid reisiterminali ette transpordib, nii et igaüks saaks hunnikust oma kompsu välja otsida.



Vahel juhtub, et Pärnus maandub mõni eralennukki, kuid lennujaama juhi Erki Teemägi sõnutsi jäävad need korrad järjest harvemaks, ehkki ettevõtte arengu seisukohalt on varem räägitud privaatlennundusest kui päästerõngast.



Kiratsedes toodab Pärnu lennujaam märkimisväärset kahjumit, mis iga mõne aasta tagant sünnitab uudiseid lennujaama peatsest väljasuremisest.



Aja tõmbetuultes


Pärnu lennujaama tuleviku üle on arutletud aastaid, et mitte öelda aastakümneid. 2004. aastal tõdes Teemägi, et Eesti väikelennuväljadesse tehtud investeeringud on järjest vähenenud ja rahajagamise nimekirjas asub Pärnu viimasel kohal.



Mõni aasta hiljem nentis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, pärast seda kui riigieelarvest siiski eraldati 20 miljonit krooni Kihnu lennuvälja ja Pärnu maandumisraja renoveerimiseks, et Eesti suuruselt teisele lennuväljale on raske rakendust leida ja siinse lennuettevõtte kontseptsioon on segane. Pärnule heideti ette kohapealse initsiatiivi puudumist, mistõttu liikusid siit mööda Eesti lennundusse Euroopa Liidu toel tehtavad rahasüstid. Need puhusid elu sisse Tartu ja Kuressaare lennuväljale, kust sel suvel toimub kaks korda rohkem regulaarlende Stockholmi suunal kui Pärnust.



Järgnes veel paar aastat vaikelu mullu maini, kui taas teatati suvepealinna lennuvälja hingusele minekust, sest rekonstrueerimisraha, mida Pärnu hädasti vajab, pole järjekordselt ette nähtud.



“Takistustevabast teenindusest rääkides on piir lennuki suuruse mõttes umbes selline, nagu mai alguseni Soomest käib: 70kohaline, millel on oma trapp ukse küljes. Ilma lisainvesteeringuteta on ATR-72 tüüpi lennuk meie lagi,” iseloomustas Teemägi Pärnu lennujaama teenindusvõimsust. “Üheks lennuks kulub umbes poolteist tundi, mis võimaldaks päevas vastu võtta viis lennukit.”



Investeerimisvajadus


Pärnu lennujaamal pole käinud kosilasi, kes sooviksid siia mõne rahvusvahelise liini tuua. Kui ettevõtjate initsiatiivil loodud suvine Stockholmi ja tänavu käivitatud neli Soome lendu kõrvale jätta. Teemägi usub, et lennufirmad ei võta liigseid riske ja Estonian Airi juht Andrus Aljas on samuti kinnitanud, et Tervise spaa toeta nad suvepealinna ei lendaks.



Lennujaama suurim probleem initsiatiivipuuduse kõrval on kehvas seisus lennurada. Teemägi väitel pole selgust, kuidas seda renoveerida: kas purustada ja uus ehitada või katta. Selle väljaselgitamiseks on kavas uuring, mida AS Tallinna Lennujaam omanikfirmana on lubanud kaasfinantseerida.



“Renoveerimiseks on vaja teha investeeringuid suurusjärgus 500 miljonit krooni,” tunnistas Teemägi. Selle eest saaks osta ja uuendada seadmeid, renoveerida lennuraja ja laiendada reisiterminali, mis praegu on 70kohalise lennuki kohale jõudes inimesi puupüsti täis. Siis suudaks Pärnu teenindada Boeing 737 ja Airbus A320 tüüpi lennukeid, mis mahutavad paarsada reisijat.



Lennujaama 6,6 miljoni kroonise aastaeelarve puhul, millest ise suudetakse teenida umbes neljandik ja ülejäänu maksab peale omanik, on tegu ulmelise summaga. Teemägi andmeil oleks eurotoetuse saamisel omaosaluski Tallinna lennujaamale kurnav.



Tervis toimetab üksi


Kolmandat aastat Stockholmi-Pärnu lennuliini initsiatiivi hoidev AS Sanatoorium Tervise juhatuse liige Jaan Ratnik ei usu, et lennujaama rahavajadus Teemägi öeldud summani küünib.



“Viimastel aastatel on Eestis liialt kaldutud maksimalismi. Pigem tuleks luua kontseptsioon, mis võimaldaks edaspidi lennujaama ülal pidada ökonoomselt,” arvas Ratnik. “Tartu ja Kuressaare lennuvälja kohta on öeldud, et vint keerati üle ja ülalpidamiskulud on suured. Me ei pea ehitama teist Tallinna lennujaama.”



Stockholmi liini veab Tervis tänavu üksi, varasem partner Strand loobus otstarbetuse tõttu. Ratniku teatel on turismiettevõtjatelt tulnud signaale ühiselt lennuliini hallata, kuid neist pole asja saanud. “On lubadusi antud, aga päeva lõpuks saab oma seisukohta ikkagi vaid rahas öelda,” on ta veendunud.



Ratniku sõnutsi on kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid ministritega kohtunud ning viimasel ajal on tekkinud positiivne tunne, et Pärnut maha ei kanta. Mõningast huvigruppide aktiviseerumist kinnitas lennujaama juhtki.



Võimalik väiksemaks ehitamine


Teemägi tunnistas, et raske on tõestada rohkemat huvi Pärnu lennuvälja vastu kui lennud saartele. Kui talviti hakkab Kihnu pääsema laevaga, on võimalik, et logistiliseks pärliks ehitamise asemel ootab Pärnu lennujaama hoopis mahu vähenemine.



“Saan omanikust aru, finantsiliselt on Pärnu neile suur koorem kanda. Kui regionaallennud kaovad ja välisliine ei lisandu, tuleb kõne alla lennujaama väiksemaks tegemine,” nentis Teemägi. “Aga Tallinna lennujaama plaanidest saab tavaliselt teada suure pauguga, minu andmetel praegu konkreetset kava pole tehtud.”

Tagasi üles
Back