Kuigi 1. mail tuleb suur hoogtööpäev, on Pärnu pargid selleks ajaks juba riisutud. Hakkavad purskama linna purskkaevud ja ühtlasi kehtima hankelepingud uute pargihooldajatega.
Kristiina Kupper: Rannapargi ja Vallikääru haljastus on põnevad
/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
29. aprill 2010, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper, missugune mulje linnaaednikul karmi talve laastamistööst on?
Ei ole väga hullu midagi. Rooside kallal on pakane laastamistööd teinud. Kui rannas talvitusid roosid hästi, siis Koidula pargi puhul seda öelda ei saa. Aga rannas kasvavad pargiroosid, Koidula pargis õitseb niisugune sort nagu “Fairy”. Kahjustusi on, oksi peab lõikama ja ilmselt uusi roose juurde istutama: talv räsis mõnikümmend roosi. Kuid suvi on ees ja kui saame korralikud asendusistikud, peaks õiteilu tulema.
Kuidas lillesibulad parkides talvitusid?
Tundub, et hästi. Mõni sibullill pistab alles nina välja, aga näiteks mudaravila ringi peal tulbid õitsevad. Püsilillepeenardes on hiliseid tulpegi, nende õied puhkevad hiljem. Kevadel ongi nii: käid iga päev mööda ja avastad, kuidas kevad edeneb ja uusi õisi välja toob. Parkides on üle 10 000 sibula, Ringi tänava tee ääres peaksid tärkama siniliiliad.
Rõõmustab, et kollased krookused on nii Pika tänava kui Riia maantee ääres vastu pidanud. Koidula pargis ja Lastepargis sirguvad hüatsindid. Jakobsoni parki tellisime tarna juurde, et kujundatud merelained täiuslikud oleksid.
Aga pargipingid ja pergolad?
Arvatavasti see, et on olnud palju lund, jättis pingid terveks. Need pestakse ja värvitakse üle. Õnneks viisime osa pinke talveks katuse alla.
Aga kuursaali pergolaid on traditsiooniliselt lõhutud, nii et parandustöid jagub. Uusi puitriste tuleb kümnete kaupa panna. On detaile, mis vanuse tõttu tuleb täielikult välja vahetada.
Teil on uudis: tööle hakkavad iluaednikud. Nõue on sees hankelepingutes, mis jõustuvad 1. maist.
Loodame sellega hooldustaseme tõusu. Varem oli nii: linn jagati kuueks ja igaüks, kes konkreetse osa hooldada sai, pidi rakendama tööle aedniku, kes jälgis, et lilled oleksid istutatud-hooldatud.
Nüüd on plaanis Pärnu parkides, kus kasvavad lilled, panna tööle iluaednik. See tähendab i-le täpi panemist: nad üksnes ei hoolda lilli, põõsaid ja puid, vaid väetavad näiteks murugi. See on Eestis esimene katse ja loodan väga, et pargid saavad kaunimaks.
Mis on käesoleval suvel kõige põnevam?
Vallikääru ja Rannapargi haljastus. Rannaparki istutatakse ligemale 10 000 püsilille, väikestesse konteineritesse paigutatakse suvelilli. Eks esialgu ole püsililletaimed pisikesed, kuid tulevikus saab pilt tore. Õnneks rekonstrueeritakse mõlemat paika eurorahast. Linna rahast ei piisaks.
Näiteks suvelilli valides püüdsin vaadata, mida kasvatatakse seemnest, sest need on odavamad. Kokkuhoid on suurest osast võõrasemadest loobumine, kuid Koidula parki neid natuke istutame. Arvestama peame 200 000 krooniga, kus sees hoolduski.
Kas tõesti üheski Pärnu pargis maikoristust ei tule?
Natuke siiski: Maarja-Magdaleena gild korrastab Steineri aeda, mille nad enda kasutusse said. Talguliste abiga viksitakse Jaansoni rada. Koostöös keskkonnaametiga korrastame rannaniitu ja aitame kaasa parkides skulptuuride puhastamisel.