/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2010/05/12/366182t1h39e3.jpg)
Käesoleva aasta nelja esimese kuuga on tulumaks mullu sama perioodiga võrreldes kõige paremini laekunud Kihnus ja Varblas, kõige suurem langus on jätkuvalt Lavassaares.
Omavalitsustest läheb kõige paremini Kihnu ja Varbla vallal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu vald on kasseerinud tulumaksu 122 protsenti ja Varbla 98 protsenti mullusest tasemest aasta esimesel kolmandikul.
Töötukassa andmeil oli Kihnus jaanuari lõpus 28 ja aprilli lõpus 29 ametlikult registreeritud töötut. Varblas on töötute arv tõusnud samal perioodil 66-lt 73ni.
“Me eelarvesse planeerisimegi põhimõtteliselt sama numbri, mis oli eelmisel aastal tegelik tulumaksu laekumine. Õnneks enam-vähem nii on tulnud ka,” lausus Varbla vallavalitsuse pearaamatupidaja Lea Õismaa. Ta ei välistanud, et suurema languse korral tulnuks aasta sees lisaeelarve teha.
Mullu kogunes Varbla vallas aasta kokkuvõttes tulumaksu eelarves prognoositust kümme protsenti vähem.
“Kui me võrdleme käesolevat ja eelmist aastat, siis sellel aastal on seis selles mõttes parem, et meil on kõik arved järjest makstud ega ole vaja telefonitirinat karta. Eelmisel aastal jäid sügise poole, kuna lasteaia ehitus käis samal ajal, arved kuuks-paariks maksmata. Aga aasta lõpuks saime kõik oma võlad tasutud,” rääkis Õismaa.
Kokkutõmmatud eelarve tähendas käesoleva aasta algul paraku seda, et riigilt teehoolduseks eraldatud raha sai esimeste kuudega otsa. Nii oli Varbla vald sunnitud lumelükkamiseks ja edasiseks teehoolduseks valla reservfondi kasutusele võtma.
Pärnus laekub tulumaks prognoositult
“Me küll plaanisime reservfondi rahaga muid asju teha, aga ju need jäävad tegemata,” nentis Varbla valla pearaamatupidaja. Ta avaldas lootust, et valla lasteaiale mänguväljaku ehituse kaasrahastamiseks vajalik summa siiski kokkuhoiu teel mõnelt vallaeelarve realt leitakse.
Aprillis laekus Pärnu linnakassasse füüsilise isiku tulumaksu 20,2 miljonit krooni, nelja kuu kokkuvõttes on linna kontole kantud ligi kolmandik selleks aastaks prognoositud tulumaksust.
Tänavuses linnaeelarves on tulumaksu laekumiseks plaanitud 257 miljonit krooni. Aprilli laekumine moodustab aastaeelarve prognoosist 7,9 protsenti.
Nelja kuuga on tulumaksu kogunenud 84,8 miljonit krooni ehk 32,9 protsenti aasta prognoosist. 2009. aasta esimese nelja kuuga laekus Pärnus tulumaksu 101,7 miljonit krooni.
“Tulumaksu laekumine püsib stabiilsena möödunud aasta oktoobrist. Laekumine oli eelmiselgi kuul ootuspärane ning kasvu praegu oodata ei ole,“ kommenteeris Pärnu linnavalitsuse rahandusosakonna finantsjuhtimisteenistuse juhataja Eve Vihmaru.
Lähikuudel peaks tulumaksu laekumine linnavalitsuse rahandusspetsialisti hinnangul veidi paranema. „Juulis on olnud alati head näitajad ja kuna juunis makstakse välja õpetajate töötasud, on oodata tulumaksu laekumises mõningat tõusu,” lisas Vihmaru.
Märtsis lisandus linnakassasse tulumaksust 20,3 miljonit, veebruaris 19,5 miljonit ja jaanuaris 24,8 miljonit krooni.
Tulust viiendik läinud
Mullusest viiendiku võrra vähem tulumaksu on laekunud Koonga ja Tõstamaa vallas, Lavassaare vallas on langus olnud tänavu kõige suurem - 30 protsenti.
Kõigis kolmes on töötukassa andmeil registreeritud töötute arv jäänud aasta esimesel neljal kuul enam-vähem samaks. Koongas on töötute arv tõusnud ühe võrra - 71ni, Tõstamaal 73-lt 77ni ja Lavassaares 48-lt 51ni.
Koonga valla pearaamatupidaja Ingrid Tiido mäletamist mööda vald eelmisel aastal erilist tulumaksu langust ei kogenud, suurem langus on valda tabanud tänavu.
“Eelarveprognoosist on laekumine praegu natuke halvem, kuid lootma peab,” märkis Tiido. Ta lisas, et vallavolikogu on saanud andmed kätte ja kui esimese poolaasta laekumised ei parane, võib aasta teisel poolel tulla kõne alla negatiivse lisaeelarve tegemine.