/nginx/o/2013/12/13/2688164t1h4e4c.jpg)
Pärnumaal Sauga vallas osaühingu Purutuli pelletitehase maa-alal novembri keskpaigas põlenud tohutute mõõtmetega hakkpuiduauna pikalt kestnud kustutustööd läksid päästeametile maksma üle 45 000 euro.
Hiiglasliku saepuruhunniku kustutamine läks päästjatele maksma üle 45 000 euro
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainitud summast suurema osa moodustasid 4300 eurot personalikulu, 7000 kütusekulu, 30 000 eritehnika – nagu traktorid ja kopad – rent ja muud kulud. „Aga see on vaid osa kuludest. Arvan, et ettevõtte enda kulud on oluliselt suuremad,“ märkis Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun.
Pelletitehase territooriumil asuva hiiglasliku hakkpuiduauna kustutamisega tegeles iga päev kümmekond päästjat ja vabatahtlikku.
Suure saepuruhunniku põlengu avastasid OÜ Purutuli töötajad 10. novembril. Päästemeeskonnad kaasati kustutustööle paar päeva hiljem, esimestel päevadel kustutas OÜ Purutuli oma jõududega.
„Esialgu tundus, et olukord saab kiiresti kontrolli alla ja tuli kustutatud. Kui järgmistel päevadel taas päästemeeskonnad välja kutsuti, selgus, et tulekahju on oluliselt ulatuslikum, kui seni arvasime ja kustutustöödel läheb vaja rasketehnikat, nagu kopad ja ekskavaatorid, et tulekoldeid sügavalt saepuru seest välja kaevata,“ rääkis Lääne päästekeskuse juhi asetäitja päästetöö alal Jaanis Otsla novembrikuus Pärnu Postimehele.
Põlenud saepuruhunnik oli üle 15 meetri kõrge ja mahult kokku ligikaudu 180 000 kuupmeetrit suur.
Kaldasaun märkis, et tulekahjud tekivad enamasti ikka inimtegevusest ja kõnealuste sündmuste põhjuseks on ohutusnõuete eiramine.
„Kui ladustatakse kordades rohkem, kui ohutud tavad lubavad ega järgita seejuures käitlemisprotseduuregi, siis on kaks varianti, kas seda tehakse teadmatusest või võetakse see risk teadlikult,“ rääkis Kaldasaun. „Mõlemal juhul on tegemist halva juhtimisega. Juhid peavad teadma käideldavate materjalide omadusi ja neile rakenduvaid piiranguid. Ning aduma sedagi, kui suuri riske kannatab võtta, sest on ikka väga oluline vahe, kas ületada lubatud piire 20 protsenti või kordades.“
Samuti märkis Kaldasaun, et päästeamet ei saa selliseid kulusid oma eelarvesse planeerida ja tavapäraselt taotletakse väljapoole päästeameti eelarvevõimekust jäävate suursündmuste kulude hüvitamiseks vabariigi valitsuse reservist rahastust.