Täna hommikul kell kümme Pärnusse Euroopa Liidu abimakarone jagama saabunud Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi sekretär Hiie Lainela tegi abivajajate hulka nähes imestusest suured silmad.
17 tonni abimakarone jagati nelja tunniga
17. mai 2010, 16:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Ühelgi aastal pole neid korraga nii palju olnud," sõnas Lai-nela Riia maantee 27 hoovis laoukse ees looklevat poolesajast inimesest koosnevat järjekorda vaadates. "Eks see on aja märk."
Autoga abi järele
Häda sunnil seisid spageti-järjekorras nii vanadaamid kui verinoored emad, lapsed käekõrval. Nii eakad, hallipäised ätid kui täies elujõus mehed. Nende asemel, kes toiduportsu kätte saanud, tulid üha uued inimesed.
"Tööd ega midagi ei ole, käin Tulevikus tunde tegemas, saan 1000 krooni kuus, aga mul on elukaaslane ja kaks last," ei teinud Andrus, ligi kahemeetrine mehemürakas, toiduabi järele ajanud põhjustest saladust.
Sületäie spagettidega lahkunud Sven Selakin pakkus, et vähemalt paariks nädalaks on temal ja ta perel nüüd ninaesine kindlustatud.
Tõepoolest, kui esimesed kaks tundi anti abiküsijatele iga pereliikme kohta kümme kilo Leedu makaronimeistrite toodangut, siis juba keskpäeval pidid jagajad seda kogust poole võrra koomale tõmbama. Kahe tunniga oli viis tonni ehk ligi kolmandik spagetivarust ära antud.
Kes vaarus minema, kummagi kaenla alla 20 kilo spagette, kes upitas koorma jalgrattakorvi. Lihtsam oli neil, kes autoga olid abi järele sõitnud. Lainelal jagub mõistmist nendele. Võib ju tõesti juhtuda, et linnamaasturi liisingumakse kõrvalt toidu ostmiseks raha ei jätku.
Ometi avaldas Lainela kahtlust, et sedakorda leidus neidki, kes kasutasid asjaolu, et oma kitsikust ega pereliikmete arvu tõendama ei pidanud. Nii nõutasid nad abi, mis mõnele teisele ehk rohkem ära oleks kulunud. "YIT ehitab siin kõrval ja nüüd on kõik need ehitajatunkedes mehedki siit läbi käinud," märkis ta.
Aasta pärast jälle
Vaatamata toidunormi koomaletõmbamisele, olid kella kaheks pärastlõunal spagetid otsas, kõik pärnakatele jagamiseks toodud 17 tonni. Seda ei osanud keegi prognoosida. Möödunud aastal kulus kuue tonni makaronide jagamiseks terve kuu. "Eks see näita, kui hull olukord Eestis ikkagi tegelikult on," tegi Lai-nela järelduse.
Neile, kes nüüd tühja kõhuga jäid, ütles Lainela lohutuseks, et homme jõuab Pärnusse 15 tonni neljaviljahelbeid ja järgmise kuu alguses jahu. Makarone on taas oodata järgmisel aastal. Ta avaldas lootust, et selleks ajaks saadakse Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonnaski olukorra tõsidusest aru. Leitakse suurem laopind ja taibatakse tellimust suurendada, sest kogused ei ole piiratud.
Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kaire Aamisepp oli juhtunust samavõrd üllatunud kui Lainela. Tema arvates aga tegi Punane Rist inimesi usaldades vea. "Ma ei kujuta ette, kellele nad siis jagasid, need ei pruukinud üldse abivajajad olla," ütles ta. Sotsiaalosakonnas arvel 900 perele pidanuks Aamisepa arvestuse järgi 17 tonnist makaronidest küll jaguma. "Väga kahju, kui õiged inimesed nüüd ilma jäid," sõnas ta.