Vändras avati jäätmejaam

Vändrale omaselt luusis avamise ajal jäätmejaama ümber kaks karu, kes olid leidnud kärutäie prügi oma uru eest, selle kokku korjanud ja uude jaama kohale toonud, et sortida see külaliste abiga õigetesse konteineritesse. Foto: Urmas Luik

Vändras avati eile pärastlõunal pidulikult alevi ja valla ühine jäätmejaam, mis võtab vastu liigiti jäätmeid ja neid asju, mis prügikasti ei mahu või ei sobi.

Jäätmejaam asub alevi servas Vändra vallamaja lähedal J. V. Jannseni 3a ning on avatud kolmapäeval, neljapäeval ja reedel 12-17 ja laupäeviti 10-17, välja arvatud riigipühadel.

Jäätmejaam valmis keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toel ja ehitus läks kokku maksma 3,63 miljonit krooni.

Jaama rajamist vedas eest Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, mis korraldab jäätmemajandust peale Vändra alevi ja valla veel 25 omavalitsuse territooriumil. Uut Vändra jäätmejaama haldab konkursi tulemusel AS RagnSells.

Vändra alevi maakorraldaja Anne Kangert lausus, et jäätmejaama vajadus tulenes nii nõudeist kui elust enesest. Valminud jaamas on peale vanade rehvide, papi ja paberi, klaasi, vanametalli, vahtplasti, elektroonika ja ohtlike jäätmete võimalik inimestel ühte kohta ära tuua mööbel, ehitus- ja remondi- ning muud suuremõõtmelised jäätmedki.

Tasuta või tasu eest

Ehitusjäätmete ja kasutuskõlbmatu mööbli eest tuleb toojal maksta tasu, mis on Kangerti kinnitust mööda piisavalt väike, et ülearune toomata ei jääks.

Tasu küsitakse asjade eest, mis tuleb prügilasse edasi viia ja nende eest sealgi tasu maksta. Terve ja puhas taaskasutatav mööbel, külmkapid, pakendid ja muud taaskasutatavad jäätmed võetakse jaamas vastu tasuta ja kellel vaja, võib toodu hulgast endale vajaliku mööblieseme või kasutuskorras kodumasina leida. Eile ootas seal uut omanikku näiteks vana õmblusmasin.

Vändra valla kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste sõnas, et varem viidi kevaditi valla suurematesse küladesse suuremahuliste jäätmete kogumise konteinerid, mis said alati kiiresti täis, kuid sel aastal seda masu ja jäätmejaama avamise tõttu ei toimu, sest jäätmejaamagi tuleb vallal ja alevil kahasse ülal pidada ja need kulud pole just väiksed.

Kuna vallaelanikud käivad aeg-ajalt alevis poes või mujal asutustes, siis usub ta, et kaugemalt kandi inimesed leiavad nende käikude kõrvalt mahti jäätmejaamagi põigata.

Ainuvõimalik lahendus

“Jaamal on head lahtiolekuajad ja kel on vähekegi võimalust või tahtmist, saab oma asjad ikka ära tuua. Midagi üle jõu käivat siin ei ole,” avaldas Himmaste.

Himmaste lisas, et peale uue jäätmejaama piirkonna tõmbekeskuses Vändra alevis asuvad valla suuremates külades pakendikonteinerid, kuhu vallaelanikel on võimalik pakendeid tasuta viia.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jäätmete spetsialisti Peeter Oja andmeil on enne Vändrat avatud jäätmejaamad Kihnus, Lavassaares, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal, Pärnus, Paikuse vallas Paikre jäätmekäitluskeskus.

Oja ütles, et paikkondlike jäätmejaamade rajamine on ülioluline, sest pärast väikeste prügilate sulgemist on see ainuvõimalik ja hädavajalik lahendus, kuidas inimestel oleks suuremahulisi ja liigiti jäätmeid võimalik kodu lähedal ühes kohas korraga ära anda, ilma et peaks selleks sõitma maakonnakeskusesse.

“See on hädavajalik, kuna prügikasti ei või päris paljusid jäätmeliike enam panna ja Pärnu maakonna peale on ainult üks ja terve Eesti peale ainult viis olmejäätmete prügilat. Kuna kogu see liigiti kogumine, sorteerimine ja taaskasutamine käibki edaspidi läbi jäätmejaamade, on neil hästi suur ja oluline roll ja vallad peavad selles osas tööd tegema,” märkis Oja.