Surmakutsar Janel Raapile soovitakse palju aastaid

Foto: Ants Liigus

Kuus aastat vangistust – just nii palju palus prokurör Kristine Tamm tänasel kohtuistungil määrata karistuseks Janel Raabile kes sõitis möödunud aasta septembris Pärnu linna piiril kaks jalgratturit surnuks.

Oma nõudmises lähtus Tamm tunnistajate ütlustest ning kogutud tõenditest, mis tema hinnangul annavad aluse väita, et Raap tarvitas õnnetuse päeval ehk 5. septembril narkootilist ainet GHB. Sellest samast, sündmuskohalt leitud sinisest plastikpudelist mida Raap mitme tunnistaja väitel kohe pärast õnnetust jalaga autost eemale nüginud oli ja mille suult tema DNAd leiti.

Kuna Raap tarbis GHBd Tamme hinnangul teadlikult, siis ei saa ka rääkida ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetusest mille puhul oleks karistuse ülempiiriks viis aastat vangistust.

Tamme hinnangul oleks pidanud Raap taipama, et on sellises seisundis kus tema võime sõidukit valitseda on niivõrd väike, et ta võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kui mitte varem, siis vähemalt pärast seda kui ta Riia maanteel foori taga peatudes magama jäi.

“Sellega ma leian ta on pannud rikkumised, mis puudutab joobes juhtimist ja teelt välja kaldumist toime tahtlikult,” tuleb Tamme hinnangul lähtuda karistuse määramisel karistusseadustiku paragrafist 422 mille puhul määratakse kolme- kuni kaheteistaastane vangistus.

Korduvalt karistatud

Ainsaks kergendavaks asjaoluks karistuse määramisel saab Tamme selgitusel lugeda seda, et Raap on oma tegu kahetsenud. Küll on teda aga kahel korral karistatud kuritegude ning üheteistkümnel korral liiklusalaste väärtegude eest. “Eks ka see näitab tema suhtumist liiklusnõuete täitmisse ja õiguskorda laiemalt,” märkis Tamm.

Et Raap on viibinud 3 kuud ja 13 päeva eelvangistuses, jäi prokuröri nõudmiseks 5 aastat, kaheksa kuud ja 17 päeva vangistust. Lisakaristusena  palus Tamm Raabilt juhtimisõiguse ära võtmist kolmeks aastaks, arvestades ajast mil ta kinnipidamisasutusest vabaneb.

Mis puutub tsiviilhagisse, millega kannatanute vend ja isa nõuavad moraalse kahju põhjustamise eest kumbki miljon krooni, siis tuletas Tamm kohtule meelde, et senisest kohtupraktikast lähtuvalt õigustab moraalse kahju puhul hüvitise maksmist üksnes erandlike asjaolude ilmnemine.

“Kohus on andnud hinnangu, et surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine selleks erandlikuks asjaoluks olla ei saa,” sõnas Tamm. “See võiks olla kas mingi ruumiline lähedus isikuga, tema hukkumise pealt nägemine või midagi sellist,” tõi ta näite. Lisades samas, et kindlasti pooldab ta põhimõtet, et kui kellegi lähedased on hukkunud, peaks olema võimalik nõuda tekkinud kahju hüvitamist. “Aga mis on selle summa suurus, see jäägu kohtu otsustada,” sõnas Tamm.      

Signaal ühiskonnale

Kannatanuid esindav vandeadvokaat Raul Ainla läks oma nõudmistes veelgi kaugemale ning leidis, et Raabile tuleks määrata vähemalt kaheksa aastat vangistust ehk pool maksimaalsest karistusmäärast.

Ainla väitel on Raap küll öelnud kohtu ees, et soovib hukkunu lähedastelt vabandust paluda, kuid reaalselt ei ole ta siiani nendega ühendust võtnud. “Ma saan aru, et see on raske aga seda oleks pidanud siiski proovima teha,” sõnas Ainla. “Iseasi, kas seda vabandust ja andestust tuleb,” nentis ta.

Karistuse määramisel peaks Ainla sõnul arvestama ka signaali, mis antakse ühiskonnale kui narkojoobes isikut, kes põhjustab kahe inimese surma, karistatakse sama mõõdupuu järgi kui tavalist kihutajat kes ei ole joobes.

“Narkojoove on ühiskonnale oluliselt ohtlikum ja kuivõrd GHB tarvitamine on tänapäeval väga levinud, siis peaks andma ühiskonnale ikkagi sõnumi, et selle eest võib saada korraliku vangistuse,” tahab Ainla teha Raabist hoiatavat näidet.

Küll aga ei leia Ainla, et moraalse kahju tekkimiseks peaks inimene nägema otseselt pealt oma lähedase surma või tema moondunud surnukeha.

“Tuleks vaadata süüdistavale otsa ja küsida, et kulla süüdistatav, kas sa oleks nõus loobuma ühe miljoni krooni eest oma emast või isast või vennast,” ei ole miljon krooni elu eest Ainla hinnangul kindlasti mitte liiga palju küsitud.

Ettevaatamatus, mitte hoolimatus

Raap kes kohtuliku arutelu ajal pilku põrandal hoidis, endale aga otsa vaadata ei lasknud. Samuti ei soovinud ta kohtule omapoolseid selgitusi anda vaid jäi uurimise ajal antud ütluste juurde mille kohaselt ei pruukinud ta tol saatuslikul päeval ei alkoholi ega narkootikume.

Selle vastu, et Raap kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustas ei vaidle ei Raap ise ega ka mitte tema kaitsja, vandeadvokaat Andres Simson. Küll aga leiab Simson, et õnnetus toimus ettevaatamatusest ning joobeseisund õnnetuse toimumise hetkel ei ole piisavalt tõendatud.

“Sisuliselt on kohtuistungil seda fakti püütud tõestada üksnes eksperdi suuliste seletustega mis baseeruvad tunnistajate ütlusel,” ründas Simson, kelle sõnul oleks pidanud GHB joove tuvastamiseks tegema koheselt arstliku ekspertiisi, mitte kolm nädalat hiljem.

Seetõttu tuleks Simsoni sõnul lähtuda karistuse määramisel karistusseaduse paragrafist 423 mis näeb ette maksimaalselt kuni viieaastase vangistuse.

Otsuse, kas ja mitu aastat tuleb Raabil vanglas veeta ja kui palju valuraha maksta, langetab Pärnu maakohus esimesel juulil toimuval istungil.