/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2014/03/27/2918860t1h21ec.jpg)
Eile pärastlõunal oli Pärnumaal kaks suurt kulupõlengut, kus tuli pääses valla kokku kaheksale hektarile ja ohus oli metski.
Pärnumaal põles kaheksa hektarit kulu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 15.21 said päästjad teate kulupõlengust Halinga vallas Libatse külas, kus põles 7,5 hektarit kulu ja lähedal asus mets. Seda põlengut käis kustutamas seitse tuletõrjeutot.
Kell 17.12 teatati päästjatele, et Paikuse vallas Silla külas põleb pool hektarit kulu. Päästjad kustutasid tulekahju.
Tänavu on Pärnumaal olnud juba seitse kulupõlengut.
Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink tuletas meelde, et kulu põletamine on seadusega aasta ringi keelatud ja selle eest võib saada kuni 800eurose rahatrahvi.
„Päästjate peamine ülesanne ei peaks olema võsa all lohakusest valla pääsenud tuld materdada, vaid olla valmis päästma inimeste elu ja vara. Igal kevadel on nädalavahetusi, kui päästjad sõidavad ühelt kulupõlengult teisele ja komandosse jõuavad alles pimedas,“ ütles Trink.
Trink märkis, et kuigi kulu põletamine on keelatud, tuleb lõkke tegemiselgi olla hoolikas, sest pahatihti saavad maastikupõlengud alguse just sellest.
Tringi sõnade kohaselt tuleb lõket tehes silmas pidada, et see oleks kuuridest-majadest ja põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, näiteks puuriidast, vähemalt 15 meetri kaugusel ja vähemalt 30 meetri kaugusel metsast.
Siiski tuleb lõkketegijal uurida lisaks tuleohutusseadusele kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja, sest osa omavalitsuste territooriumil võivad tuletegemise reeglid olla rangemad. „Näiteks Sindi linnas ei tohi tuld teha hoonetele lähemal kui 30 meetrit,“ seletas ta. Samuti võidakse heakorraeeskirjas öelda, mida üldse lõkkes põletada võib.
Lõke tuleks teha mittepõlevale alusele või taimestikust puhastatud maapinnale. Lõket ei tohi teha tuulise ilmaga ja seda ei tohi jätta järelevalveta. Lõkketegijal peavad käepärast olema tulekustutusvahendid, näiteks ämber veega. Pärast tule tegemist tuleb lõkkease kustutada veega või katta mulla või liivaga.
Lääne päästekeskus on viimastel aastatel teinud maakondades kulu- ja lõkkereide.
Trink kinnitas, et selgi kevadel sõidavad päästetöötajad linnades ja külades ringi ning vaatavad, kuidas inimesed lõkkeid tehes ohutusega on arvestanud.
„Meie küll hoiame olukorral pidevalt silma peal, kuid inimene peab ise arvestama, et ohus on tema vara. Ja kulupõleng, nii pisiasi kui see esiotsa ei näi, süütab igal aastal eluhooneid. See on fakt elust endast,“ lisas Trink.