Suvesüdames ei ole mingitki märki teetööde edenemistest ligi 86 miljoni kroonise maksumusega Pärnu läänepoolsel ümbersõidul, kuigi objekti infotahvel kinnitab, et lõpptähtaeg on 15. oktoober.
Pärnu ümbersõidu Audru-poolsel teel võimutseb vaikus
Suvesüdames ei ole mingitki märki teetööde edenemistest ligi 86 miljoni kroonise maksumusega Pärnu läänepoolsel ümbersõidul, kuigi objekti infotahvel kinnitab, et lõpptähtaeg on 15. oktoober.
Audru poolt suvepealinna tulijad kehitavad õlgu ja läbivad ajutise teemärgistuse järgi kujundatud takistusriba, freesitud asfaldiga teelõigul vedelevad valgustuspostide betoonalused. Sauga jõest pääseb aga üle vaid paadiga, ajutise silla lammutamise järel pidi selle asemele ühendusteega koos rajatama 70 meetri pikkune betoonsild.
Mullu 23. septembril kirjutas maanteeameti tööde tellijana alla Pärnu ümbersõidu ehitamise lepingule aktsiaseltsiga Koger & Partnerid ja SIA Binders.
Jaanikuu alguses väljendas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja meie lehes lootust, et pärnakad ei pea kaua rusuvat vaikust ega ülessongitud tänavaid taluma. Kuu aega hiljem pole midagi muutunud.
Võimalikud sanktsioonid
Maanteeamet allub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on olukorrast teadlik, Koger & Partnerite ning tema Läti partneri Bindersi vahel käivad läbirääkimised täpse tööjaotuse osas ning see on venitanud kogu ehituse protsessi, kuid on kahetsusväärne, et tööd ei käi veel täies mahus,” tõdeb ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda. Ta lisab, et ministeeriumi hinnangul peab maanteeamet käituma vastavalt lepingule ja vajadusel sisse nõudma leppetrahvid.
Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee on Pärnu ümbersõidu portaal, millelt huviline lugeja saab täiendavat infot. Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko ei nõustu väitega, nagu valitseks Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmikust algava uue, 2,8 kilomeetri pikkuse teelõigu ehitamisel vaikus.
“Objektil teostatakse kommunikatsioonitrasside, kergliiklustunnelite ja läänepoolse ühendustee uuel teetrassi osal muldkeha ehitustöid,” väidab Tsäkko, mööndes, et maanteeametit kui objekti tellijat ei rahulda praegune ehitusprotsess, sest suuremahulisi töögraafikujärgseid tee-ehituslikke töid seal ei tehta.
“Tellija on pidevalt nõudnud graafikust kinnipidamist ja maist alates oleme saanud töövõtjalt mitu korda lubaduse nädala-kahe pärast hoogsa ehitusega alustada,” selgitab peadirektor. Tema teadmisel on probleem selles, et töövõtja ei ole jõudnud lõpule mai alguses alanud konsortsiumisisese liiderpartneri vahetusega ja see on pärssinud tööde edenemist.
“Käesoleval nädalal toimuvad tellija ja töövõtja vahel järjekordsed kohtumised töövõtja esindajatega, mille tulemusena näeme lähiajal mahukate tööde algust või lepingujärgsete tõsiste sanktsioonide rakendamist,” märgib Tsäkko oma vastuses.
Omanikujärelevalve
Omanikujärelevalvet kõnealusel riigimaantee objektil teeb Eesti-Taani Kommunikatsiooni OÜ, mille Pärnu suunakoodiga 44 algaval telefoninumbril kõnele vastanu võtab selgituste osas suu vett täis ja teatab, et “maanteeameti avalikud suhted on nende kõneisik antud küsimuses”.
Maanteeameti avalike suhete osakonna vahendusel saadud vastuses lükkab peadirektor ümber arvamuse, nagu ei juhitaks nii mahukat Euroopa ühtekuuluvusfondi 80 protsendi osas toetust saanud suurobjekti pädevalt.
“Tellijana oleme oluliseks pidanud projekti käigus ilmnenud probleemide samm-sammult lahendamist, seetõttu oleme pidanud tõsisemat sanktsiooni ehk lepingu lõpetamist kõige viimaseks võimalikuks variandiks,” möönab ta. Leviva arvamuse järgi on peatöövõtja maksevõimetu ja sellest ka viivitus teedeehituse parimal ajal Pärnumaa suurimal ja riigis vaieldamatult olulisel objektil.
“Maanteeametil ei ole tõendeid AS Koger & Partnerite kui juhtpartneri maksevõimetuse kohta,” väidab Tsäkko. Ettemakstud summa on kaetud pangagarantiiga ja tellijapoolsed väljamaksed on toimunud omanikujärelevalve vastu võetud tehtud tööde alusel.
Kannatlik ootamine
Maanteeamet on kannatlik, pidades lepingu lõpetamist 16. novembril alustatud objektil viimaseks võimaluseks, mida kasutama ei rutata. “Lepingu lõpetamine ja uue hanke korraldamine on oluline ajakulu eelkõige liiklejatele ja kohalikele elanikele,” lausub Tsäkko.
Siiski on Tsäkko sunnitud tõdema, et reaalselt ei ole töövõtjal enam võimalik Pärnu läänepoolse ühendustee ehitusobjekti tähtaegselt valmis ehitada. Peamine põhjus on see, et Sauga jõe raudbetoonsilla rajamisega ei ole alustatud ja tehnoloogiast lähtuvalt ei ole selle valmimine tähtaegselt võimalik.
Tellija ja töövõtja hinnangul kestavad Sauga jõe raudbetoonsilla ehitustööd vähemalt 6-7 kuud. Ajutise erasilla lammutamine oli kavandatud tegevus ja vajalik projektijärgsete tööde teostamiseks.
“Uue riigihanke korraldamise puhul on võimalik, et objekti maksumus kallineb, läänepoolse ühendustee ehituseks eraldatud raha ei ole kadunud ja töövõtja kannab reaalset rahalist vastutust lepingu lõpetamisel riigile tekkida võivate kahjude osas,” selgitab Tsäkko. Kinnitades, et olenemata lähipäevil tehtavatest otsustest lepingu arengute osas, ei tee maanteeamet mööndusi ehituse kvaliteedile.
Nii et maanteeamet mõistab Pärnu ja linnaümbruse inimeste pahameelt ja palub vabandust kõigi ebamugavuste pärast.
“Juhul, kui tööd ei jätku olulistes mahtudes juba lähiajal, ei jää maanteeametil muud võimalust kui leping lõpetada,” nendib peadirketor.’
Asjade käik on siis selline, et lepingu lõpetamisele järgneb uue rahvusvahelise hanke korraldamine uue töövõtja leidmiseks, kes oleks suuteline täitma tähtajaliselt ja kvaliteetselt endale lepinguga võetud kohustusi.
“Kui läänepoolse ühendustee ehitus jääb mõneks ajaks seisma, tagame esmajärjekorras liiklusele avatud teedel mugavama liikluskorralduse ja sõiduolud, sealhulgas asfaltbetoonkatte remonttööd Lihula maanteel ja ümbersõiduteedel,” lubab maanteeameti peadirketor umbsõlme hargnemise varianti.
AS Koger & Partnerite kommentaari Pärnu Postimehel eile saada ei õnnestunud, sest selleks õigustatud isik Andres Koger viibis väljaspool koduriiki.