Mari Suurväli: Pärnu väärikate ülikooli mõtte näppasid teisedki

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari Suurväli.
Mari Suurväli. Foto: Urmas Luik

Teisipäevast algab nimede kirjapanek Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli, mis alustab teist õppeaastat. Kevadel sai avatud ülikooli lõputunnistuse 304 kuulajat vanuses 50+, kellel jätkus aasta läbi enesearendamise ja teadmiste täiendamise soovi. Lõpuaktusel Endla saalis ütles Tartu ülikooli prorektor Birute Klaas, et ei tohi lasta ennast mõjutada arvamusest, nagu takistaks vanus õppimist, vaid olulised on soov ja tahe uuenduste ja muudatustega kaasa minna.

Pärnust alguse saanud väärikate ülikooli projekt on laienenud ja kursusi maakondades pakutakse sellest sügisest Tartu ülikooli regionaalsete esinduste kaudu.

Pärnu võlgneb edu ja tähelepanu arvukatele väärikatele huvilistele ja kolledži direktori Henn Vallimäe valmidusele ja oskusele kaasata kogukonda ning näha õppeasutuse tööd laiemalt kui spetsialistide ettevalmistamine.  
 
Pärnu kolledži väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli, kas prorektori sõnastatud mõttest ja eakamate suurest huvist teadmiste täiendamise vastu jätkategi väärikate ülikooliga?

Jah, huvi on jätkuvalt suur ja Pärnu kogemuse vastu tundsid huvi tartlased, saarlased, võrulased. Tartu ülikooli juures alustab väärikate ülikool tegevust septembrist, Saaremaale läheme rääkima sel nädalal, kuidas me siin loenguid ja õpitube korraldasime, õppekava koostasime.

Pärnus on avaloeng juba 8. septembril, jätkame tavakohaselt üle nädala kolmapäeviti kell 16 ja endiselt Tervise klubi saalis. Erandid võivad tekkida vaid mõne lektoriga, kellele näiteks kuidagi ei sobi kohalesõiduks kesknädal.  

Kas see on jätkukursus või ootate uusi kuulajaid, pärnumaalasi aastates 50 ja üle?

See on uus kursus ja tänavu paneme avaloengueelse järjekorra vältimiseks nimed enne kirja, kolledžis kolmel päeval, 10.-12. augustini 10-13. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Loengud on kuulajatele endiselt tasuta, õpitubades osalemine aga mõnel juhul tasuline, olenevalt lektorist ja õppematerjalidest.

Eelmisel aastal alustasime oktoobris, kirja pani end 386 kuulajat, kellest 84 ei jõudnud tunnistuseni. Vanima osavõtja sünniaasta oli 1913 ja too mees käis usinalt kohal. Infot algava õppeaasta kohta leiab kolledži kodulehelt www.pc.ut.ee/et.

Milline on loengute temaatika?

Moodustasime väärikate ülikooli nõukoja, selles on 11 liiget, juunis saime kokku ja arutasime tagasisidele tuginedes õppekava. Seekord on rõhuasetus paikkonna arengul, euro kasutuselevõtu plussidel ja miinustel, kodanikuühiskonna võimalustel ja inimarengu aruandest tuleb rääkima üks koostajaid, professor Marju Lauristin.

Suurt huvi pakuvad majandus ja sotsiaalteemad, eriti sotsiaalhoolekanne ja sellekohane seadusandlus, ka uus perekonnaseadus, mis sätestab abikaasade varalised suhted ning vanemate ja laste vahelised kohustused.

Selgitusi ühe või teise eluvaldkonna kohta jagavad ka raadio, televisioon, ajakirjandus. Miks on vaja üle kõnelda seda, mis niigi kuuldud või teada?

Otseallikast kuuldu annab usaldusväärsemad vastused küsimustele. Raadiot kuulates ei saa ju kõnelejalt selgitusi küsida.

Väärikate ülikool kui teadmiste täiendamise ja suhtlemise vorm annab võimaluse tunda ennast ühiskonnaga seotuna, sest ega üksinda toanurgas olemine kellelegi kasuks tule.

Oskuste omandamine endaga toimetulekuks – seda on vaja, et eakamadki kohaneksid kiiresti muutuvas maailmas. Elukestvat õpet on hakatud Eestis väärtustama, enam ei arvata, et kui oled 50 ja üle selle, on sinu aeg ümber. Põhjamaades näiteks on vabahariduslik koolitus pensioniealiste hulgas väga populaarne.

Tagasi üles