Kuigi Pärnu veemajanduse ümberehitamine käib peaasjalikult Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi tagastamatu rahaabi toel, on kohustuslik omafinantseering sedavõrd kaalukas, et hakkab kajastuma vee hinnas.
AS Pärnu Vesi taotleb viieprotsendist veehinna tõusu
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
18. august 2010, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesklinna, Ülejõe ja Rääma veemajandusprojekti kahe etapi kogumaksumus on AS Pärnu Vee andmetel 409,67 miljonit krooni, millest 235,95 miljonit on kavandatud ELi ühtekuuluvusfondi tagastamatu abina.
Pärnu Vesi maksab kohustusliku omafinantseeringuna 105,44 miljonit krooni ja tasub viis aastat hõlmava projekti elluviimiseks võetud laenude intresse kokku 49 miljonit krooni.
“Laenud on meil õnnestunud saada väga soodsad: keskmise intressimääraga 1,25 protsenti, millele lepingu kohaselt lisandub poole aasta Euribor,” kiitis Pärnu Vee finantsjuht Taimi Vilgas.
Tasuta lõunaid ei tunta
Samal ajal ei salanud Pärnu Vee juhid, et laenude intresside maksmise aeg on juba alanud ja see kajastub vee hinnas.
“Veemajanduse ümberehitamise kohustuslikuks omafinantseeringuks tehtud laenude tagasimaksmine ja nende laenude teenindamine kajastub tarbevee hinnas,” tunnistas Pärnu Vee juhataja Garri Suuk. “Finantsanalüüsi alusel taotleb Pärnu Vesi hinnatõusu viis protsenti.”
Sealjuures ei kuulu vee hinna kergitamine ega kontroll hinna üle enam Pärnu linnavalitsuse kompetentsi, vaid sügisel jõustuva uue seaduse põhjal kinnitab suurtele veemüüjatele, nende hulgas Pärnu Veele, vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna määrad konkurentsiamet.
“Kui konkurentsiamet on vastavalt seadusele avalikustanud veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted, siis esitame meie hinnaettepaneku konkurentsiametile, mis kontrollib meie ettepaneku põhjendatust,” selgitas Vilgas. “milliseks vee hind pärast seda kujuneb, on praegu vara öelda.”
Suuk rõhutas ettevõtte juhina, et vee hind Pärnus võib ka mitte tõusta, kui konkurentsiamet Pärnu Vee viieprotsendist hinnatõusu ettepanekut heaks ei kiida.
“Konkurentsiameti selline otsus läheks vastuollu AS Pärnu Vee arengukavaga, kuhu on sisse kirjutatud 5protsendine hinnatõus Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahastatud projektide omafinantseeringu kulude katmiseks,” ütles Suuk, “ja seda tuleb siis arvestama hakata ka meie ettevõtte tulevasel auditeerimisel.“
Praegu maksavad vesi ja kanalisatsioon kokku Pärnu Vee klientidele koos käibemaksuga 31.93 krooni kuupmeetri eest.
Uus projekt
Pärnu Vesi sõlmis Pärnusse nüüdisaegse veevärgi ehituse järgmise vooru torutööde projekteerimise lepingu, mis toob kaasa uued kaevetööd Pärnu kesklinnas tuleva aasta oktoobrist 2013. aasta lõpuni.
“Uusi ehitustöid kavandame kesklinnas seal, kus jääb torustik ehitamata käimasolevate torutööde etapis, nii et 2013. aastaks on Pärnu kesklinn 100 protsenti haaratud uude veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi,” selgitas Pärnu Vee projektijuht Jaanus Vent. “Peale selle ehitame aastatel 2011–2013 vee- ja kanalisatsioonitorustikud Riia maantee, Metsa, Raja ja Papiniidu tänava vahelises kvartalis, kus tsentraalne veevärk siiani puudub. Ühtlasi on käivitatava projektiga haaratud Suur-Jõekalda elamuala, mis samuti saab kvaliteetse kraanivee ning nõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi.”
Veefirma juhataja Suuk lisas, et kui eurotoetusel ellu kutsutud torutööd linnas 2013. aastaks lõpetatakse, on 98 protsenti Pärnu veetarbijatest ühtsesse süsteemi haaratud ja kinnistud liidetud tsentraalse reovete ärajuhtimise torustikuga.
“Seejuures on 2006. aastal Vana-Pärnus alustatud ja 2013. aastal kesklinnaga lõpetades saanud peaaegu kogu linn täiesti uued, tänapäeva nõuetele vastavad tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud amortiseerinute asemele,” rõhutas Suuk.
Kaks protsenti linnakinnistutest lubab Pärnu veefirma uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liita keskkonninvesteeringute fondi kaudu saadud raha abil.
Pärnu veemajanduse uuendamisega tehti keskkonnainvesteeringute keskuse toel algust 2006. aastal Vana-Pärnus, jätkati ELi abiga Raekülas ja Ülejõel. Töö käib praegu Räämal ja kesklinnas.
Veemajandusprojekti uue etapi ehitushange kuulutatakse pärast üheksakuulise projekteerimisaja lõppemist 2011. aasta kevadel. Projekteerija on AS K&H.