Nüüdistantsulaager päädis eile õhtul etendusega

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk Pärnu noorte vabatantsijate etenduse proovist.
Hetk Pärnu noorte vabatantsijate etenduse proovist. Foto: Ardi Truija

Eile õhtul Pärnu raekoja õuel toimunud tantsuetendus lõpetas nädal aega Pärnus kestnud nüüdistantsulaagri.

Tantsulaagri mõtte autor, projektijuht ja üks korraldajatest on pärnakast tantsuõpetaja Annika Viibus. Laagri eesmärk oli panna kokku noorte tantsuetendus, mis kanti ette eile õhtul. 40 minutit kestva lavastuse nimeks sai “Ütle “redel””.

Tantsulaagris osales 16 Pärnu tantsuhuvilist tütarlast vanuses 16-20. Peale nende kolm noort külalistantsijat mujalt Eestist. Laager toimus esimest aastat, kuid Viibuse sõnade kohaselt on järgmistel aastatel kavas seda kindlasti jätkata. “Huvilisi kogunes rohkem, kui oleksime osanud oodata,” lausus ta.

Laagris harjutati jutti kümme tundi päevas ning tunnid toimusid vabas õhus ja alates neljapäevast RPMi-nimelise bändi saatel. Etenduses kasutati muusikat seinast seina, vastavalt koreograafi inspiratsioonile. Vihm rikkus vaid ühe harjutuspäevadest.

Peale Annika Viibuse õpetasid neide Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tantsu eriala lõpetanud koreograafid Eliisa Lott, Katre Haab ja Kardo Ojassalu.

“Me nimetame seda kaasaegseks tantsuks. Tegemist pole hip-hopi või show-tantsuga, on hoopis vabatants, kuigi meile endale seda sõna kasutada ei meeldi,” rääkis Viibus. “Pärnu noored ei tunne end selles tantsus kuigi koduselt, ehk aitab laager tantshuviliste mõttemaailma avardada,” lisas Haab.

Kardo Ojassalu on pärnakas ja jätkab septembrist tegevust tantsuõpetajana Pärnu Kunstide majas, kus ta juhendab tantsuga tegelevaid noori kontaktimprovisatsioonis, tõstetehnikas ja akrobaatikaelementides. “Tahaksin pakkuda midagi tavalisest jõulisemat,” lisas Ojassalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles