Kommunismiohvreid mälestati Euroopas ja Kanadas

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marianne Mikko ei osanud aimatagi, kui visalt tuli veenda kaassaadikuid toetama mälestuspäeva.
Marianne Mikko ei osanud aimatagi, kui visalt tuli veenda kaassaadikuid toetama mälestuspäeva. Foto: Urmas Luik

Molotovi-Ribbentropi pakti ohvrite mälestamine esmaspäeval, 23. augustil pälvis laiema kõlapinna kui vaid Euroopa Liidu 27 liikmesriigis. Möödunud talvel liitus mälestuspäevaga Kanada parlament ja tänavu 21. juulil Gruusia parlament.

Marianne Mikko, olite siis, kui Euroopa Parlament otsustas, et 23. august kuulutatakse üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks, parlamendiliige. Milline töö eelnes sellele hääletusele?

Kui see mõte tekkis, ei kujutanud keegi ette, et 27 riigi Euroopa Parlamendi saadikute veenmine on niivõrd personaalne ja keeruline töö. Palju oli vastuseisu Lõuna-Euroopa riikide hulgas, mis hakkasid meenutama oma diktatuuride ajalugu.

Saime vastata, et see oli teile siseriiklikult väga kurb, aga meie deklaratsioon räägib kogu Euroopast. Meist saadi aru, sest allkirju tuli nii Kreeka, Itaalia, Hispaania kui Portugali saadikutelt.

Gruusia motivatsioonist mälestuspäevaga liituda saab aru, aga mis mõjutas Kanadat?

Kanadas on väga suur Balti riikide diasporaa ja seal elab palju neid inimesi, kes on olnud sunnitud jätma kodumaa.

Ja kui neil on mõjujõudu, mida väliseestlastel Kanadas on, siis nad loomulikult mõjutasid parlamenti vastavat otsust langetama.

Mis riigid võiksid veel jõuda kommunismi- ja natsismiohvrite mälestamispäevaga ühinemiseni?

Esimene reaktsioon sügisel 2008 oli Bulgaarias ja tegemist oli valitsuse otsusega, kuid parlamendi asi on sellise päeva kehtestamine. Palju sõltub sellest, kuidas Balti riigid seda mälestuspäeva tähistavad ja milline on nende lobitöö ülejäänud riikide juhtidega.

Ülemaailmselt on see päev UNESCO poolt orjusevastase võitluse mälestuspäev, mida on tähistatud viimased 12 aastat.

Huvitav ja sümboolne kokkulangemine.

Paljud ei tea, et kommunismi- ja natsismiohvrite mälestamist toetab Euroopa Komisjon.

See rahastamise viis ei ole Eestis väga levinud, ka Mementost pole küsitud.

Esialgu oli ”Kodanike Euroopa” programmis vaid rahastamisrida natsismiohvritele, aga Eesti eurosaadikuna õnnestus läbi suruda parandus, mille kohaselt meie Memento või ükskõik milline küüditamise tausta uuriv ühendus võib projekti esitamisel küsida raha Euroopa Komisjonilt. 27 riigi kohta on seda veidi üle 30 miljoni krooni.

2009. aastal rahastas Euroopa Komisjon ”Elavate Euroopa mälestuste” raames 56 projekti 2,1 miljoni euroga, tänavu esitati 217 projekti ELi 23 riigist. Kas Eestistki, ei oska öelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles