Kehavigastustega laps viidi ema juurde tagasi

Lapsevanem süüdistab linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti Tõnu Poopuud erapoolikuses. Foto: Urmas Luik

Mai lõpus avastas Pärnus elav vanaema Tallinnast külla tulnud lapselapsel hulga kehavigastusi. Kuigi lapsega käidi haiglas ja teda nägi Pärnu linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist, viidi väike poiss ema juurde tagasi.

Märtsi alguses põgenes jõukat elu elanud naine koos lapsega Tallinnas mehe juurest. Mees on seltskonnaajakirjanduses rääkinud, et naine varastas ta paljaks ja pressib raha välja. Naise advokaadi Mare Hiiobi sõnutsi ei elanud naine ilmaasjata poolteist kuud koos lapsega varjupaigas.

Harju maakohtus algas protsess lapse elukoha määramiseks. Kohtudokumentidest sai isa teada, millisesse lasteaeda tema poeg on viidud, ja läks 25. mail lasteaeda kohale. Vanemlikke õigusi polnud keegi talt ära võtnud ja isa soovis lapsega koos olla.

Lapsevanemad allkirjastasid kokkuleppe, mille järgi võis isa lapsega kaks päeva Pärnus olla. Ema kinnitas kirjalikult, et ta ei tee edaspidi takistusi isa ja poja kohtumisteks.

Poja keha oli vigastusi täis

Isa ja poeg sõitsid samal päeval Pärnusse mehe ema sünnipäeva tähistama. Kui vanaema kohtudes lapselast kallistas, kurtis see valu.

Pärast üleriiete seljast võtmist nägid isa ja vanaema lapse kehal hulga vigastusi. “Kui poeg elas elukaaslasega koos, polnud lapsel ühtegi vigastust. Nüüd oli laps loid, ärahirmunud, hoidis kogu aeg issi ligi. Need kohad olid tal nii valusad,” rääkis vanaema.

Vanaema jutu järgi püüdis ta lapselt teada saada, mis oli juhtunud, kuid laps ei tahtnud sellest rääkida. Ainsana õnnestus isal ja vanaemal välja uurida, et see oli olnud “vanaema juures”.

Lapse ema ema elab koos elukaaslasega Tallinnas Kristiine linnaosas Mooni tänaval. Isa kahtlustab, et vigastused võis tekitada lapse Tallinna vanaema vägivaldne elukaaslane, kuid ta rõhutab, et tõe väljaselgitamiseks on Tallinnas algatatud kriminaalmenetlus.

Teist väidetavat lapse peksmist uurib ema avalduse alusel Tallinna politsei. Kolmandat väidetavat lapse peksmist uurib isa avalduse alusel Pärnu politsei.

Isa käis lapsega 26. mai hommikul Pärnu haiglas erakorralise meditsiini vastuvõtus, kus lapse kehavigastused fikseeriti. Vanaema väitel on haigla tõendil sõnad “vanemad lahus, lapsel vägivalla tunnused”. Isa sõnutsi arvasid meditsiinitöötajad, et kehavigastused on ligi nädal aega vanad.

Ametnikud kahtlustasid isa põgenemises

Isa üritas nii 25. kui 26. mail Pärnu linnavalitsuse lastekaitsetöötajatelt abi saada. Lastekaitsespetsialistidega tal kohtuda ei õnnestunud: peaspetsialist Tõnu Poopuu soovitas pöörduda kesklinna lastekaitsespetsialisti Marko Truu, too omakorda Mai lastekaitsespetsialisti Eda Mirgi poole. Kui selgus, et Mirk on puhkusel, helistas isa uuesti Truule, kes soovitas rääkida Poopuuga.

Poopuu väitel sai isa telefonitsi nõu, mida füüsilise vägivalla kahtluse puhul teha: minna haiglasse, teha politseisse avaldus ja pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. “Mul on kahju, et ta suunati inimese juurde, kes oli puhkusel,” ütles ta.

Nagu näha, ei õnnestunud isal kahe päeva jooksul kehavigastustega last lastekaitseametnikele näidata. Küll sõitis Poopuu 27. mai pärastlõunal lapse ema advokaadi Hiiobi autos Kooli tänavale, et kontrollida Tallinna Kristiine linnaosavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti Anne Sundja kahtlust, kas isa ikka on koos lapsega Pärnu vanaema juures ega ole Riiga jalga lasknud.

Küsimusele, miks ta ametiülesannete täitmiseks ema advokaadi transporti kasutas, vastas Poopuu, et advokaat oli Pärnusse tulemas ja tahtis saada lapse kohta infot. Seda infot ta aga Poopuu jutu järgi ei saanud, sest hetkel polnud last isaga korteris ja advokaat ei hakanud tema tagasitulemist ootama.

“Poopuu ei olnud erapooletu, ta tegutses ühe osapoole huvides,” leiab isa, kes lastekaitseametniku saabumise ajal oli lapsega koos apteegis.

Ukse avanud vanaema väitel küsinud Poopuu, kas laps on isaga siin. Saanud teada, et on küll, aga parasjagu väljas, asuti last ootama.

“Näitasin haigla lehe ette ja ütlesin, et me pidimegi lastekaitse poole pöörduma. Selle ta luges läbi, kuid lapse ülevaatamisest ja akti tegemisest keeldus,” rääkis vanaema.

Vahepeal jõudis korterisse isa koos lapsega. “Tahtsime talle vigastusi näidata. Ta ei pidanud vajalikuks, öeldes, et see “pole tema rida”,” kirjeldas isa Poopuu käitumist.

“Väga imelik suhtumine,” kõneles vanaema. “Ma poleks osanud arvata, et üks lastekaitsespetsialist niiviisi asjadesse suhtub. Poeg nõudis mitu korda külaskäigu kohta akti tegemist, kuid ta keeldus sellest. Mulle jäi arusaamatuks, miks.”

Lahtiriietamine oleks traumeerinud

Poopuu jutu järgi ei tahtnud ta last lahtiriietamisega traumeerida, vaid uskus haigla tõendit, kus spetsialistid on vigastused fikseerinud. “Tähtis oli see, millises olukorras oli laps. Laps oli turvalises keskkonnas, polnud mingeid ähvardavaid tegureid ega mingit põhjust teda sellest keskkonnast ära viia,” põhjendas ta oma käitumist.

Lapse tervislikku seisundit Poopuu kirjeldada ei soovinud. Küsimusele, kas see oli tavapärane, vastas ta küsimusega: “Mis on ebatavaline lasteaiaealise poisslapse puhul, kes puude otsas võib ronida?”

Poopuu rääkis, et ta tegi kodukülastuse kohta akti, milles ta Pärnu haigla tõendit kirjeldas. Konfidentsiaalseid isikuandmeid sisaldav dokument saadeti Kristiine linnaosavalitsusse ja võõrastel pole selle sisuga tutvuda võimalik.

Küsimust “Mida te lapse kaitseks ette otsustasite võtta?” pidas Poopuu suunavaks ja selgitas, et lapse kaitsmisega tegeleb Kristiine linnaosavalitsus. Pärnu linnavalitsus ainult täitis Tallinna kolleegide palvet last Pärnus külastada. Mis lapsest edasi on saanud, Poopuu kommenteerida ei osanud.

“Üks aus lastekaitsetöötaja oleks saanud mu last kaitsta. Kui õigel ajal oleks akt tehtud, saanuks ma selle Harju maakohtu istungil esitada,” süüdistas isa ametnikku.

Kodukülastuse akti koostas Poopuu järgmisel päeval, 28. mail töö juures. Kristiine linnaosavalitsusse saadeti see 31. mail.

Laps võis uuesti ohtu sattuda

28. mail rahuldas Harju maakohus ema esialgse õiguskaitse taotluse määrata lapse elukohaks Tallinnas Mooni tänaval asuv korter. Selles korteris elavad lapse vanaema ja tema elukaaslane ning just sealt võisid lapse kehavigastused pärineda.

Samal päeval tuli lapse ema politseinikega Pärnusse lapsele järele ja viis lapse ära. Rohkem pole isa poega näinud, sest teda Mooni tänava korterisse ei lasta.

Kristiine linnaosavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti Anne Sundjaga toimetusel rääkida ei õnnestunud, sest ta on 13. septembrini puhkusel.

Ema advokaat Mare Hiiob juhtis tähelepanu asjaolule, et isa viis lapse ära lasteaiast ja kehavigastused võisid seal tekkida. Samal ajal polnud ta kindel, kas kehavigastusi üldse oli, sest last magama pannud kasvatajad oleksid neid märganud.

“Kui ema sai lapse isalt kätte, läks ta Tallinnas kiirabipunkti. Laps oli terve ja vigastusteta,” rääkis Hiiob.

Küsimusele, kas ta peab Pärnu haigla tõendit fiktiivseks, vastas Hiiob, et ta pole seda näinud. “Kohtumenetluse käigus pole isa seda tõendit esitanud,” väitis ta.

Isa saatis toimetusele 27. mail kell 16.55 kohtunik Maie Seppole saadetud elektronkirja koopia, milles kirjeldatakse Poopuu visiiti ja lubatakse kohtuniku faksile Pärnu haiglast väljastatud dokumendid saata. Tema sõnul tõendab lapse vigastusi lisaks haiglapaberite ka hulk teisi tõendeid, mida ta on valmis uurijatele esitama.

“Istungil rääkisin sellest, et lapsega on sellised asjad juhtunud. Kedagi see ei huvitanud,” oli isa kohtuotsuse peale nördinud. 16. augustil kätte saadud Harju maakohtu otsuse, milles lapse elukohaks määratakse Mooni tänava korter, lubas ta kindlasti edasi kaevata.

Isa tegi taotlused, et politsei Poopuu ja Sundja tegevust uuriks. Pärnu politseijaoskond Poopuu suhtes menetlust ei algatanud. Lapse kehavigastusi uurib Tallinna politsei.