Jaagupi küla lähedal hulguvad karud

Karu. Foto on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Jaagupis elaval 69aastasel Juta Häidmal on külast paari-kolme kilomeetri kaugusel Massiaru tee servas põllulapp, kus ta kasvatab köögivilja ja istutab lilli silmailuks. Nüüd on naisel põllule minekuks julgus otsas, sest 30. augustil kohtas ta seal karu.

Mainitud päeval läks Juta Häidma põllule, et koju tuua üles võetud ja kotti pakitud porgandid ja põllule hunnikusse kuhjatud punapeedid, aga keegi oli saagist manti võtnud.

“Kõhe hakkas, tulin lähema metsamehe juurde. Palusin ta endaga kaasa, et lähme kahekesi,” jutustas Häidma.

Algul olid nad kuulnud metsast raginat, siis nägid juba karu. Häidma kinnitas, et seisis äkitselt põlluservas karuga silmitsi, olles loomast kümmekonna meetri kaugusel. “Ehmusin hirmsasti, karu pea oli umbes inimese pea suurune, seega väga suur see loom polnud,” rääkis ta.

Hiljem olid jahimehed seal paar püssipauku õhku lasknud, et karu minema jookseks. Siiski ei söanda kõrgvererõhuhaigust põdev Häidma põllule minna, vaid tahab kindel olla, et karu on sealt kaugele läinud.

Asja teeb hullemaks, et Häidma ettekujutus karust on hirmutegev. Seegi asjaolu, et metsaotid porgandeid järavad ja osalt taimtoidulised on, tuli talle üllatusena. Seni oli ta karusid lihasööjaks pidanud. “Inimesed ei julge sealkandis enam mullikaidki karjamaale jätta,” avaldas Häidma.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni loomade rehabilitatsioonispetsialist Kärt Jaarma kinnitas aga, et karu pole kindlasti sedasorti kiskja, kes karjamaale loomi murdma tuleks. “See võib juhtuda küll ainult looma viimases hädas,” ütles Jaarma. “Inimesega kohtudes kasutab karu kindlasti juhust ja taandub.”

Häidmal on teistsugune kogemus. “Karu nägi meid ja tuli meie poole,” ütles ta. Naine tunnistas, et karu kohates valdas teda paaniline hirm. “Kas tegu ei võinud olla Nigulas rehabiliteeritud ja metsa vabadusse lastud noore karuga, kes inimesi nii väga ei kardagi?” küsis Häidma.

Jaarma väitis, et Nigulas üles kasvatatud loomaga pole mingil juhul tegu, sest Jaagupi kandis pole karusid lahti lastud.

“Tegu võib olla mõne kaheaastase karupojaga, kes peaks liikuma veel emakaruga koos, kuid kelle ema on ehk hukka saanud või maha lastud ning karupoeg hoiab nüüd vanadest isastest omaette,” pakkus oma kolleegidega nõu pidanud Jaarma. Ta soovitas karule meelepärase söödava kraami aiamaadelt ära koristada, et loomal poleks põhjust inimeste lähedale hiilida.

Aga Häidma ei julge põllule minna, kuni pole kindel, kas karu on minema peletatud.

Liiati räägitakse Häädemeeste vallas nüüd mõnel pool õudusjutte, nagu oleks kaht karu nähtud Häädemeeste surnuaia taga ja üks naine pidi hommikul bussi peale mineku katki jätma, sest kohtas tee peal karu.
 

Tagasi üles