/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassamblee 65. istungjärgu esimene kaalukas nädal on läbi. USA president Barack Obama võttis sõna, kuid Venemaa nimel rääkis vaid välisminister Sergei Lavrov. Jääb oodata kumb - kas Vladimir Putin või Dmitri Medvedev? - ja millal ning missuguse sõnumiga maailma kostitab.
Õhkkond oli ootamatult sõbralik ja oodatule vastupidi istus USA delegatsioon kohal, kui kõnepulti läks Iraani president Mahmoud Ahmadinejad. Kui aga too kuulutas, et tegelikult kavandas 9/11 rünnakud ”mõni inimene USA valitsusest, et päästa maailmamajandus varisemisest ja säilitada sionistlik režiim Lähis-Idas”, läks väljamarssimiseks ja üldpilt sai rikutud.
Obama teatas, et avaldus oli ”solvav ja andestamatu”, ent peagi tuli tal kritiseerida samuti Iisraeli, kuna see keeldus pikendamast elamuehituse külmutamist Läänekaldal. Kui Iisraeli valitsuse hoiak ei muutu, on tegemist USA demokraatliku valitsuse suurima välispoliitilise kõrbemisega, sest Obama ise lubas ÜRO kõnepuldist Palestiina riigi loomist aasta jooksul. Loomulikult ei tule Obamat pidada naivistiks, sest vastukäik on teada: Palestiina juht Mahmoud Abbas kinnitas samast kõnepuldist, et Iisraelil tuleb valida kas rahu või elamuehitus okupeeritud alal. Teisisõnu, raketid võivad uuesti lendama ja enesetaputerroristid tegutsema hakata.
Siinkohal ei maksa unustada Iisraeli valitsusse kuuluvat Tööparteid (Ehud Barak) ega opositsioonis Kadima parteid (Tzipi Livni), mis on andnud märku palestiinlastega rohkem arvestada kui Benjamin Netanyahu. Aeg võimupöördeks Iisraelis pole kõige parem, sest novembris seisavad ees USA kongressi ja kuberneride valimised, mis peaksid lõppema demokraatide kaotusega. Seetõttu ei saa Obama veel riskida.
Novembris pole tal enam midagi kaotada, kuid asja tuum ongi selles, et suurt poliitikat ei tee ainult suurriigid ja praegu on taktika valik ja ühtaegu maailmapoliitika saatus palestiinlaste kätes. Algataja võib olla nii Fatah Läänekaldal kui Hamas Gazas.
USA riigisekretär on hädas pöördunud Prantsusmaa ja (NB!) Süüria poole. Iisraeli-Süüria leppimus oleks ju teatud väljapääs?
Sedapuhku on hea tõdeda, et Lähis-Ida pärast muretsevad Balti riigidki. Läti president Valdis Zatlers rääkis sellest pikalt oma ÜRO kõnes, avaldades toetust Obama ja enamiku riikide seisukohtadele. Mis teha, kui Iisraelil on lubatud eri põhjustel vilistada aastakümneid enamuse arvamusele. Ükski vastuolu ei kesta lõpmatuseni, aga millal midagi muutub, ei ütle praegu keegi.
Zatlers alustas oma kõnet Nõukogude okupatsiooni ümmarguse aastapäeva meenutamisest ja nõukogude pärandist tänapäeva kontekstis rääkis Leedu president Dalia Grybauskaitegi, meenutades oma riigi poolt ÜRO päevakorda esitatud resolutsiooni Balti merre uputatud keemiarelvade kohta. Kui alustatud rida jätkata, kõneles meie president Toomas Hendrik Ilves Moskva praegusest poliitikast, kui kuulutas toetust Georgia täielikule suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja stabiilsusele.
Muide, nädal tagasi, kui algasid sõidud ÜRO peaassambleele, vilksatas läbi sõnum Ilvese kohtumisest Obamaga viimasena mainitu traditsioonilisel vastuvõtul. Tegelikult ajas Obama seal baltlastest juttu vaid Grybauskaitega, kes praegu juhib demokraatlike riikide ühendust (2008 Georgia ja Ukraina revolutsiooni toetamiseks loodud Ida-Euroopa riikide ühendus). Grybauskaite ja Obama kohtumine pälvis rohkelt tähelepanu ühenduses uurimisega, mis puudutab CIA salavanglat Leedus ja väidetavat mõne vangi piinamist seal. Mainitud teema pole päevakorralt maas ja proua president on teinud mitu kriitilist avaldust USA välispoliitika aadressil.
Vene propaganda üritab asja kujutada kui Grybauskaite lähenemist Moskvale. See on ülepakkumine, ent sisepoliitilist pinget jagub selle mõjul Leedus kuhjaga.
Kolm Balti presidenti rääkisid oma kõnes naiste olukorrast, mõistagi seoses ÜRO naiste nõukogu loomisega. Selle juhiks sai Tšiili ekspresident Michelle Bachelet.
Leedu presidendil oli hea kiidelda Euroopa soolise võrdsuse instituudi avamisega Leedus. Ja kuigi Ilves võttis taas sõna IT ja küberterrorismi teemal, ei saa Eesti siiani kinnitada: Euroopa küberkaitsekeskus tuleb Tallinna! Vastav otsus on langetamata.
Läti president meenutas muule maailmale Läti hiljutisi suurreforme (kohalike omavalitsuste ühendamine), sest Läti kandideerib veel sel aastal ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu liikmeks.
Ilvesel oli vastu panna Eesti e-akadeemia arengumaade nõustajana. On loomulik, et igaüks tahab silma paista, ja hea, et igal Balti riigil on midagi selgelt ”oma” välja käia.