Munakratid ohustavad kaitsealuseid linde

Umalaiu kaitsealalt leitud ämber pesadest korjatud linnumunadega. Foto: Mati Kose

Ornitoloog Mati Kose leidis nädalavahetusel Kihnu looduskaitsealustel laidudel seiret tehes kaks ämbrit pesadest korjatud linnumunadega.

Praegu on laidudel lindude pesitsusaeg, mistõttu on seal aprilli algust juuli keskpaigani keelatud isegi liikuda, linnumunade korjamisest rääkimata.

Kose tegi nädalavahetusel Kihnu laidudel keskkonnaagentuuri tellimusel riiklikku seiret ja avastas, et Imutlaiul ja Umalaiul on keegi seal pesitsevate lindude mune korjanud.

Kose sõnutsi on tegemist kahe eri juhtumiga, Umalaiul leidis ta ligi 70 munaga mahajäetud ämbri, kus leidus naerukajaka, jõgitiiru, kühmnokk-luige, sinikaelpardi ja tuttvardi mune. Imutlaiul märkas ta aga liikumist: kaugelt vaadates tundus, et keegi käib lindude pesitsusalal ringi ja korjab midagi.

Kui Kose laiule jõudis, oli seal askeldanud inimene juba paati istunud ja laiu teise otsa sõitnud. Ornitoloog leidis laiult peidetud ämbri, kus oli umbes 30 naeru-, hõbe- ja merikajaka, sinikaelpardi ja rääkspardi muna.

Kose jutu järgi ei võtnud laiul askeldanu munade korjamist omaks, öeldes, et tuli ajupuitu koguma. Kose tegi arvatavast munakorjajast pildi, mille koos kahe ämbritäie munadega edastas keskkonnainspektsioonile.

Inspektsioon alustas keelualal linnumune korjanud isiku tuvastamiseks väärteomenetlust, mille eest võib süüdlast oodata kuni 600eurone trahv.

Miks kihnlased laidudelt mune korjamas käivad? Kose sõnade järgi on see vana komme. „Vanasti saadi munade näol kevaditi valgurikast toitu. Tänapäeval ei peaks sellist korjamise vajadust olema, sest kanamune on saada aasta ringi,“ seletas ta ega välistanud, et linnumune korjatakse müügiks.

Pesitsusajal liikumiskeeld

Kose kinnitusel on ainuüksi pesitsusajal linnulaidude külastamine keelatud ja taunitav, sest inimhäirimine võib põhjustada pesade hülgamist, kurnade ja poegade hukkumist jaheda või kuuma ilmaga, pesade rüüstamist kajakate ja vareste poolt.

“Seetõttu on liikumispiirangud ja nendest kinnipidamine väga oluline pesitsusrahu tagamiseks. Ka linnustiku loendustel oleme laidudel vaid sobiva ilmaga ja võimalikult lühikest aega,“ seletas ornitoloog. “Veel hullem on aga olukord siis, kui eelloetletu kõrval lausa pesad munadest tühjaks tehakse. Antarktika ranniku talvitusaladelt meie laidudele jõudvatel jõgi- ja randtiirudel on pesitsusaeg pika rändetee tõttu lühike ja munakurna kaotuse või rüüstamise korral annab ajakaotus pesitsustulemustes tugeva tagasilöögi.”

Jõgitiiru oluline pesitsusala

Kose märkis, et Kihnu laiud on üks olulisemaid jõgitiiru pesitsusalasid Eestis.

Ehkki munade toiduks korjamise tava on Kihnus visa kaduma, on vaja jõuda kokkulepeteni, mis selle probleemi lahendaksid.

“Nii kihnlaste soovitatud laiuvahtide kui tehnilise valve varianti tuleb igati kaaluda ja kohaliku kogukonnaga jätkata selgitustööd ja lahenduste otsimist. Parim oleks, kui kogukonnaga jõutaks arusaamani, et laidudel munade korjamine ei ole sobiv tegevus, ja seda põhimõtet järgitaks omal vabal tahtel.

Ühe abinõuna võiks Kihnu saarel edendada kosklapesakastide ülesseadmise traditsiooni, mis ajaloos on aidanud parendada jääkoskla pesitsustingimusi ja suurest kurnast mõne muna toiduks varumine on andnud saarerahvale vajaliku toidulisa. Nende sukelpartide kurnad on sageli suuremad, kui välja haududa jõutakse, seetõttu on väikese hulga munade korjamine vähese mõjuga,” rääkis Kose.

Pärnumaal on linnustiku kaitseks hooajalised liikumispiirangud seatud peale Kihnu Luitemaa, Sorgu, Varbla, Tõstamaa ja Paatsalu laidude kaitsealal. Liikumispiirang kehtib neil 1. aprillist 15. juulini.

Nendes paikades pole Kose pesitsusajal munade toiduks kogumisest kuulnud. „Paar aastat tagasi oli üks juhtum Haapsalu lahe ääres. Seal korjati mune väidetavalt müügiks, aga korjajad toimetasid otse keskkonnainspektsiooni akende all ja jäid ruttu vahele,“ seletas ta.