Vallikraavi kalade hukkumises ei leitud inimsüüd

Sellist pilti polnud ilmselt keegi varem näinud ega soovinud näha kurjemaski unenäos: vallikraav oli surnud kaladest kaldast kaldani valge. Foto: Henn Soodla

Pärnu Vallikääru ümberehitamise käigus kevadel tonne kalu hävitanud õnnetuse suhtes alustas keskkonnainspektsioon menetlust 16. mail ja teatas nüüd, et uurimine on lõpetatud ja inimsüüd juurdlus ei tuvastanud.

“Menetlus on lõpetatud, kuna kõiki asjaolusid arvestades ei tuvastanud juurdlus kellegi süülisust,” edastas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. “Menetluses leiti, et tegu oli mitme asjaolu kokkulangemisega.”

Tuul nimetas kokkulangevate asjaoludena äikest, mis vallikraavi hapnikusisaldust vähendas, ja seda, et keegi ei osanud ennustada, kui palju kalu kraavi ajutiselt lõksu jääb. “See, et vallikraavis oli nii palju viidikaid, tuli kõigile üllatusena,” sõnas ta.

Kevadel eraldasid töömehed Vallikääru rekonstrueerimise käigus vallikraavi Pärnu jõest veekindla sulundseinaga ja hakkasid kraavist vett välja pumbates sealset veetaset ligikaudu poole meetri võrra vähendama. See oli vajalik kraavikallaste ja ajaloolise muldkindlustuse kaitseks lihkeohu ja uhtmise vastu, aga ka ilu pärast.

Esimesed silmanähtavad märgid kalade ummuksisse jäämisest ilmnesid 13. ja veel selgemalt 14. mail. Iroonilise kokkusattumusena pandi uuendatavale Vallikäärule just sel päeval pidulikult nurgakivi.

Ehitajad arvasid, et kalade surma põhjustas võimas pump, mis viidikaid endasse imes.

Päev hiljem oli hapnikupuudus saavutanud vallikraavis taseme, kus algas kalade massiline ja pöördumatu suremine. Ei aidanud enam jõest värske vee kraavi juurdepumpaminegi.

Hinnanguliselt hukkus umbes 20 tonni, mõne hindaja arvates 30 tonni kalu, peamiselt viidikaid ja ogalikke, millel liikidena pole töönduslikku väärtust. See selgitab, miks keskkonnainspektsiooni menetlus ei leidnud juhtunus kalamajandusele tekitatud märkimisväärset kahju.

Esmaspäeval andis Pärnu linnavalitsus Raekülas elavale rannakalurile Urmas Margusele loa paigaldada pärast Vallikääru rekonstrueerimist vallikraavi kalda lähedusse dolomiidist kalapea. Kalur teeb seda oma kulul.

“Mind ajendas selleks kahjutunne suvel vallikraavis hukkunud kalade pärast,” selgitas Margus oma teguviisi.