Ettevõtjad rahastasid peremajade ehitust

Uue kodu sümboolse võtme võttis sotsiaalministrilt vastu väike Artur. Foto: Ants Liigus

Eile südapäeval avati Pärnus asenduskodu peremajad, mille valmimist rahastas Euroopa Liidu ja Eesti riigi kõrval kümmekond väikeettevõtjat.

Kui sotsiaalministeerium mullu Pärnu asenduskodu ehitushanke välja kuulutas, võitsid selle Wolmreks Ehitus ja Arco Ehitus. Töö läks lahti, aga kui alltöövõtjad Wolmreks Ehitusele arve välja kirjutasid, soovitas firma neil selle Merkton Ehituse nimele ümber kirjutada. Põhjuseks toodi, et Merkton Ehitus soovib tulevikus riigihangetel osalemiseks käivet tekitada.

Tegijad pole tasu saanud

Kuna Merkton Ehituse omanikeks olid kuni selle aasta oktoobrini Wolmreks Ehituse suuromanik Adu Haki ja raamatupidaja Merle Pung, ei osanud alltöövõtjad ohtu karta. Novembri alguses müüdi aga ettevõte edasi ja praegu tegeleb sellega firmade likvideerimisega tuntust kogunud Silver Eensaar.

Sotsiaalministeerium maksis ehituse eest Wolmreks Ehitusele. Ministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna projektijuht Mario Polusk on Äripäevale öelnud, et nemad said alltöövõtjatele võlgu jäämisest teada alles pärast objekti vastuvõtmist.

Wolmreks Ehituse omanikud eesotsas Adu Hakiga on asenduskodu eest raha saanud, kõikide töötegijateni pole see aga jõudnud. Likvideeritavalt Merkton Ehituselt võla kättesaamine on Eesti riigis tsiviilõiguslik suhe.

Alltöövõtjad leiavad, et kui asja eest pole makstud, oleks omanikul õigus see tagasi võtta. Kui ettevõtjad sotsiaalministeeriumile peremajadest ahjude, köögiseadmete ja muu sisustuse tagasitoomisele vihjasid, said nad vastuseks kirja: võlaõigusseadus ei luba nii teha, ja kui teete, oleme sunnitud kutsuma politsei.

Ettevõtjad, kel samuti on pered toita, otsustasid eilset peremajade avamist kasutada pikettimiseks. “Milline neist majadest saab pankrotistunud alltöövõtjate lastele?” küsis loosung Unibuildi esindaja Kerri Koppeli käes. Kaminahje ja korstnaid paigaldanud Unibuildil on Merkton Ehituselt saamata 179 000 krooni.

Peatöövõtjat avamisel ei olnud

Väikeettevõtjaid oli vast avatavate asenduskodu peremajade ukse ette kogunenud kümmekond. Algul suhtlesid piketeerijatega vaid ajakirjanikud ja avamisele kutsutud kõrgete külaliste autod sõitsid nende vahelt peatumata mööda.

Pärast avakõnesid tegi Pärnu Postimees sotsiaalminister Hanno Pevkurile ettepaneku pikettijatega kohtuda. Peatöövõtja esindajaid avamisel polnud ja sotsiaalminister oli kahe kantsleri, maavanema ja linnapea kõrval kõige kõrgem ametnik, kelle seisukohti väikeettevõtjad kuulda tahtsid.

“Jumal tänatud, et Wolmreksi esindajat siin pole. Mina ei tahaks selliste ettevõtjatega Eestis suhelda,” ütles Pevkur ja läks koos linnapea Toomas Kivimägiga piketeerijate juurde.

Minister rääkis väikeettevõtjatele, et ta on suhelnud Põhja prefektiga ja saanud teada, et kogu Eestis kõik Wolmreks Ehitust puudutavad kriminaalasjad on liidetud ja neid menetletakse suure põhjalikkusega. “Eks te pea edaspidi peatöövõtjalt nõudma ettemaksu, see on väga keeruline,” lausus Pevkur.

Pevkur kõneles, et eriti masendab teda kunagise Wolmreks Ehituse juhatuse liikme ja praeguse väikeaktsionäri Olavi Israeli roll selles loos. Keda siis veel uskuda, kui mitte endist vanglajuhti, küsis ta.

Alltöövõtjad ei lepi võlgadega

Pevkur kinnitas, et tema ministriks oleku ajal pole Wolmreks Ehitusel edaspidi sotsiaalministeeriumi riigihangetele asja, ja tänas ehitajaid ilusa töö eest.

Üks piketeerijatest, Hertsog Konsuldi esindaja Raido Kaljumäe ütles, et alltöövõtjad seda asja niisama ei jäta ja lähevad vajadusel Brüsselini välja. “See maja tehti Eesti ettevõtjate, mitte Euroopa Liidu raha eest,” kõneles ta.

Kaljumäe rääkis, et kui keegi müüb varastatud auto, võetakse see inimeselt ära. “Kui aga majas on väljapetetud asjad, kas ma võin need siis ära võtta?” tahtis ta teada.

Pevkur tõdes, et tal on keeruline lepingut nägemata täpset vastust anda. Intervjuus Äripäevale lausus minister, et äriobjektide puhul ei paneks ta sellist käitumist pahaks, siin aga on tegu sotsiaalobjektiga.

Kaljumäe sõnas, et alltöövõtjad ei taha käituda lastega nii, nagu nendega käituti. Saanud ministrilt lubaduse, et ta neid aitab, kinnitas Kaljumäe, et väikeettevõtjad on küll sihikindlad, aga seaduskuulekad.

Pärnu haigla lähedale ehitatud seitsmes peremajas hakkab elama 50 last. Üks elamuist on tegevusmaja, kus asuvad kontoritoad ja spordiruumid, ülejäänud kuus on lastele koduks.

Pärnu asenduskodul on head suhted kaitseministeeriumiga, asenduskodus elav Kert kujundas ministeeriumi tänavuse jõulukaardi. Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras kinkis eile asenduskodule laskesimulaatori, mis kohe aktiivset kasutust leidis.