Pärnu linnavolikogu kaotas Pärnu linnaorkestri katusorganisatsiooni Pärnu filharmoonia ja 1. jaanuarist tegutseb orkester oma eelarve ja juhtkonnaga. Linnaorkestri põhimäärus hääletati volikogu eilsel istungil uuele lugemisele.
Linnavolikogu jäi linnaorkestri uut põhimäärust lugema
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
19. november 2010, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea Jane Mets, kes kaitses filharmoonia ümberkorraldamist linnaorkestriks, nimetas muusikakollektiivi reorganiseerimist vajalikuks selguse huvides.
“Viimasel ajal hakkas natuke segaseks muutuma Pärnu filharmoonia ja MTÜ Pärnu Kontserdibüroo omavaheline tegevus,” ütles Mets. “Samal ajal on Eesti Kontsert põhiline kontserdikorraldaja Pärnus.”
Veerand miljonit kokkuhoidu
Likvideeritavas Pärnu filharmoonias on 42 töökohta, millest on täidetud 36. Palgal on 29 orkestranti, direktor, peadirigent, kaks muusikaprodutsenti, reklaamitoimetaja ja poole kohaga kaks Pärnu noortekoori dirigenti.
“Linnaorkestri ümberkorraldamisel säilivad kõik orkestrantide ametikohad,” kinnitas Mets. “Linnaorkestri administratsiooni jääb senise seitsme ametikoha asemel kolm: peadirigent, direktor ja produtsent-reklaamitoimetaja.”
2010. aasta eelarve oli Pärnu filharmoonial 4 092 360 krooni, peale selle 245 700 krooni kultuuriministeeriumi toetust. 2011. aastal on linnaorkestri eelarvesse kavandatud 3 676 860 krooni, millele lisandub 245 700 krooni kultuuriministeeriumilt.
Kuna kaotatavast filharmooniast Kunstide majja suunatavad noortekooride juhid viivad orkestrist kaasa oma aastapalga 150 000 krooni, on reorganiseerimisest johtuv kokkuhoid 2011. aastal Metsa arvutuste järgi 250 000 krooni.
“Mitte ligikaudu 400 000 krooni, nagu võib tunduda linnaorkestri tuleval aastal kahanenud tegevusraha tänavusega kõrvutades,” rõhutas abilinnapea.
Põhimäärust ei kehtestatud
Filharmoonia lõpetamisest hoopis konarlikumalt kulgeb Pärnu linnaorkestri uue põhimääruse kehtestamine ja selle lõppu veel ei näe, kuna eile lükati määruse menetlemine edasi.
Istung takerdus eelnõus punkti taha, mis kehtestamisel teeks linnaorkestrile ülesandeks tagada Pärnu interpreetidele professionaalne hõivatus.
Linnavolinik Raul Sarandi avaldas kahtlust, kas orkestris interpreetide professionaalse hõive tagamise nõude puhul on otstarbekas rõhutada muusiku Pärnu päritolu ja kuivõrd see on üldse kooskõlas riigi põhiseadusega. Linnasekretär Tiina Roht arvas, et on, kuna nõue sellises sõnastuses ei välista näiteks Rakverest Pärnu linnaorkestrisse viiuldaja või dirigendi palkamist.
Mets kinnitas, et selle punkti lisamist põhimäärusesse oli nõudnud “suur interpreet”, mistap see teksti üldse sattus.
Volikogu liige Silja Kikerpill soovitas vaidlusalune punkt üldse välja hääletada ja seejärel põhimäärus vastu võtta.
Volikogu aseesimees Epp Klooster tegi ettepaneku saata põhimäärus, mis volikogu saalis vaidlusi esile kutsub, teisele lugemisele ja kehtestada see, kui vaidlused on vaieldud ja sõnastused üheselt vastuvõetavad.
Volikogu ei kehtestanudki Pärnu linnaorkestri põhimäärust ja see tuleb menetlemisele, kui on läbinud uue ringi volikogu komisjonides.
Mart Viisitamm, Pärnu ekslinnapea:
“Mind üllatab, et Jane Mets, kes aastaid filharmooniat kaitses, seisab nüüd selle likvideerimise eest. Üldse meenutab see asi peavalu ravimist giljotiiniga.”
Jane Mets, Pärnu abilinnapea:
“Kes on Pärnu interpreet? See, kes on Pärnus sündinud, elab siin ja teeb midagi Pärnu heaks. Aga see võib olla ka muusik, kes esitleb ennast Pärnu interpreedina.”
Väino Hallikmägi, Pärnu linnavolikogu aseesimees:
“Linnaorkester ei ole selleks, et luua Pärnusse töökohti. Orkester on nagu iga teine asutus või ettevõte, kuhu palgata sobivate tööoskustega inimesi.”