Karamellikommide abil on tekkimas Suur-Pärnu omavalitsus

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linna sildid tõstetakse poolesaja kilomeetri kaugusele.
Pärnu linna sildid tõstetakse poolesaja kilomeetri kaugusele. Foto: Urmas Luik

Kui esmaspäevast kogunema hakkavad seitsme omavalitsuse volikogud Pärnuga ühinemise heaks kiidavad, tõstetakse Pärnu linna sildid poolesaja kilomeetri kaugusele Tõstamaa valda.

Kastna küla elanikud võivad pärast järgmise aasta sügisel toimuvaid Pärnu linnavolikogu valimisi uhkusega öelda, et nad elavad ligemale 58 000 elanikuga linnas, mille ühest otsast teise sõitmiseks kulub üle tunni. Mis sest, et ühtegi senise Tõstamaa valla esindajat ei pruugi uues rahvaesinduses olla, see-eest jagati suurvalda propageerivatel üritustel laiali 100 kilogrammi karamellkomme.

“Koos jõuame rohkem!” seisab kommidel, millega järgmisest nädalast algavatel tutvustamisüritustel kokku ei hoita. Turunduskuludeks on plaanitud euro elaniku kohta ja peale suu magusaks tegemise potsatab 5. septembril tulevase Suur-Pärnu elanike postkastidesse üle 25 000 ühinemist selgitava trükise.

Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) kodulehel on avaldatud Are, Audru, Paikuse, Sauga, Tori ja Tõstamaa valla ja Pärnu linna ühinemislepingu projekt, mille lisasid Pärnumaa omavalitsuste ühinemise koordinaator Margit Suhhostavets eile üles laadis.

Esimesena seitsmest volikogust hakkab projekti esimest korda lugema Sauga vallavolikogu, mis vallasekretär Anne Annuse teatel võib koguneda juba esmaspäeval. Pärnu linnavolikogu istung on kavandatud 30. augustiks.

Nii volikogu istungitel kui tutvustamisüritustel arutatav ühinemislepingu eelnõu annab küll aimu liitumise põhimõtetest, kuid kõigile küsimustele ei vasta. Mida enam suudavad kohalikud elanikud enda eest seista, seda detailsemalt eri probleeme kokkuleppesse kirjutatakse.

Linnast 30, maalt 13 liiget

Järgmisel sügisel valitava Pärnu linnavolikogu liikmete arvuks on eelnõusse kirjutatud 43. Valimised toimuvad kahes valimisringkonnas: üks neist moodustatakse Pärnus ja teine kuues vallas.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius rääkis, et linnavalitsus pakkus esmalt volikogu liikmete arvuks 51, kuid enamik pooldas 43. Valdade huvi on saada volikogusse võimalikult rohkem inimesi väljastpoolt Pärnut, kuid nii või naa on maaelanikke kas veerand või viiendik.

Toimetuse arvutuste kohaselt võivad mandaadid valijate arvu arvestades ringkondade vahel jaguneda: 30 linnast ja 13 maalt. Samasugust proportsiooni ennustas Kosenkranius, tõdedes, et nii 43- kui 51-liikmelises volikogus jäävad linnaelanikud domineerima.

Pärnu Postimees hoiatas juba kevadel, et suurvallas hakkavad otsustama erakonnad ja senistel piirkondlikel valimisliitudel (peale Pärnu) on raske viieprotsendist valimiskünnist ületada. Kuna Are, Audru, Paikuse, Sauga, Tori ja Tõstamaa elanikel on esialgu keeruline ühishuvides kokku leppida, võib erakondadele vastu seista üksnes parteidele vastanduv valimisliit, kus on esindajaid nii linnast kui maalt.

Suur-Pärnu moodustajad ei valinud osavaldade teed ja otsustasid senistesse vallakeskustesse jätta ainult teenuskeskused, mille töötajate arv pole kokku lepitud. Kindel on vaid, et osa ametnikke (näiteks sotsiaaltöötaja) on teenuskeskuses kõigil tööpäevadel, osa (näiteks ehitusnõunik) käib eri teenuskeskuste vahet.

Kosenkraniuse jutu järgi on iga teenuskeskuse täpne töötajaskond ilmselt vastse linnavalitsuse struktuuri küsimus. Samal ajal ei pruugi senised vallaelanikud asjade kabinetivaikuses otsustamisega päri olla.

Vallavolikogu asemel on tulevikus piirkondlik nõukoda, mis nagu nimigi ütleb, pole mõeldud otsustamiseks, vaid nõu andmiseks. Kas uue linnavolikogu piirkondliku arengu komisjon ja teenuskeskusi koordineeriv arenduse abilinnapea nõu kuulda võtavad, sõltub juba neist.

Mis saab palkadest ja toetustest?

Omavalitsuselt palka saavate õpetajate töötasu seatakse sõltuvusse nende koormusest ja on kavas ühtlustada. Kuidas, seda ühinemislepingu projekt ei täpsusta. Osa valdu maksab spetsialistide maal hoidmiseks Pärnust kõrgemat palka, suurt koormust on võimalik saada üksnes suurema õpilaste arvuga Pärnu koolides.

Ühinejate eesmärk on pakkuda kvaliteetset elukohalähedast alus- ja põhiharidust ning gümnaasiumiharidust piirkonnas. Tõstamaa gümnaasiumi ei kaotata, Sauga põhikooli täiskasvanute õppe õpilased suunatakse Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi.

Lasteaia osalustasu jääb uues omavalitsuses sõltuvalt elukohast erinevaks. Toimetuse andmetel on kavas moodustada kolm vööndit (Pärnu, ümbritsevad vallad ja ääremaa), milles paiknemisest osalustasu sõltub.

Sotsiaalteenused ja toetused ühtlustatakse, lähtudes toetuste keskmistest määradest. Seda, kas mingi toetus suureneb, väheneb või kaob hoopis, on paslik küsida ühinemislepingu tutvustamiskoosolekul, kui agitaator kommikausiga läheneb.

Ühinejad on reformierakondlikult “vajaduspõhised”, kirjutades eelnõusse: “Toetusi, mida täna kõigis ühinevates omavalitsustes ei maksta, hakatakse omavalitsuses maksma vajaduspõhiselt”.

Suurenev võimekus võimaldab Suur-Pärnul arendada uusi sotsiaalteenuseid, millest lepingu projekti on kirja pandud dementsete päevahoid, erivajadustega täisealiste ja noorte tugiteenused ja päevahoid, sotsiaaltransport ja laste ööhoid.

Õpilasveos on kaalukausil kaks varianti: kas liikuda odava kuukaardi või linna õpilaste tasuta bussisõidu poole. Eelnõus on kirjas, et õpilasvedu ja maakondlik ühistransport “kombineeritakse maksimaalsel võimalikul moel”.

Ühinemistoetuseks saab Suur-Pärnu 3,6 miljonit eurot. Sellest kaetakse liitumisega seotud kulud, näiteks saab alla kümne aasta töötanud koondatav peale seaduses sätestatu kolme ja üle kümne aasta töötanud koondatav kuue kuu töötasu.

Ülejäänust neli viiendikku kulutatakse iga ühineja investeeringuteks ja viiendik ühisinvesteeringuteks.

Tutvustustuur valdades

22.08 kell 18 Paikuse vallamajas (Paikuse valla elanikele).

23.08 kell 18 Paikuse vallamajas (Silla küla elanikele).

24.08 kell 18 Seljametsa külamajas.

29.08 kell 18 Urge raamatukogus.

30.08 kell 18 Tammiste lasteaias.

31.08 kell 18 Sauga avatud noortekeskuses.

12.09 kell 18 Jõesuu raamatukogus.

13.09 kell 18 Suigu seltsimajas.

14.09 kell 18 Are huvikeskuses.

14.09 kell 18 kohvikus Kuuvarjutus (Selja).

15.09 kell 18 Urumarja laagris.

19.09 kell 18 Tori rahvamajas.

20.09 kell 18 Aruvälja lasteaias.

22.09 kell 17 Lavassaare lasteaias-külakeskuses.

22.09 kell 19 Jõõpre rahvamajas.

27.09 kell 18 Papsaare lasteaias.

28.09 kell 18 Lindi lasteaias-algkoolis.

29.09 kell 18 Audru vallamajas.

30.09 kell 18 Tõstamaa rahvamajas.

Andmed: Pärnumaa omavalitsuste liit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles