Pingeline politseitöö paelub noori kadette põnevuse ja vaheldusrikkusega

Paikuse kooli kadetid Erko Sillandi ja Sven Janson näitavad, mida nad koolis ja praktikal õppinud on, ja väänavad käed raudu kadett Tanel Lipsul. Käeraudade panek on üks politseinikutöö põhivõtetest. Foto: Urmas Luik

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kadetid Tanel Lips (21), Erko Sillandi (21) ja Sven Janson (20) ütlevad, et kes otsib töös pinget ja põnevust ega talu üksluisust, peaks kaaluma politseiniku eriala.

Vastse mundrimehe diplom on Vändra poistel Tanel Lipsul ja Erko Sillandil ning Torist pärit Sven Jansonil ette näidata selle aasta jaanipäevaks.

Praegu on noorsandid oma teisel praktikal Pärnu politseijaoskonnas, just siia tahaksid nad ametisse saada kooli lõpetamise järelgi.

Miks valisite politseiniku eriala?

Lips: Mõni teab juba esimeses klassis, et tahab politseinikuks või tuletõrjujaks saada, minul see nii ei olnud. Mul tekkis mõte politseinikuks saada abituriendina, kui koolis käisid Paide konstaablid politseiniku eriala tutvustamas.

Kui on tahe midagi paremaks teha, aidata kaasa kogukonna turvalisusele, on politseiniku amet ainuõige valik.

Sillandi: Mina sain politsei “pisiku” külge noorte infomessil “Teeviit”, kus Paikuse kool end tutvustamas oli.

Võtsin messilt infovoldiku kaasa, uurisin kodus põhjalikult ja leidsin, et Paikusel pakutakse väga häid võimalusi politseinikuks õppimisel.

Heade võimaluste all pean silmas eelkõige sportimist, saan koolis oma lemmiktegevuse jalgpalliga jätkata. Ameti juures võlus teadmine, et töö on mitmekesine, pole vaid kontoris istumine, saab palju liikuda.

Janson: Minul on tänini alles esimese klassi vihik, kuhu olen kirjutanud, et tahan politseinikuks saada. Ma ei tea, kas jäin sellele soovile truuks kogu kooliaja, ehk põhikooliastmes kadus mõte ära, aga gümnaasiumi lõpus olin kindel, et valin just politseiniku eriala.

Mulle on militaristlikud asjad alati meeldinud. Olen Kaitseliidus käinud, üks karjäärivalikuid oligi mul sõjakool, kuid nagu näha, jäi peale politseikool.

Kas olete juba spetsialiseerunud mõnele valdkonnale?

Lips: Eelistused muutuvad elu jooksul. Noorena, kui veri vemmeldab, tahaks kindlasti rohkem väljas tööd teha. Vanemana ilmselt hakkab rahulikum, kabinetitöö meeldima.

Meid koolitatakse Paikusel universaalselt, koolis omandatu võimaldab meil hiljem spetsialiseeruda.

Praegu oleme Pärnu politseijaoskonnas kriminaalmenetluspraktikal. Eelmine praktika oli meil mullu augustist oktoobrini ning siis tegelesime konstaablitöö ja väärtegudega. Nüüdne praktika on kindlasti keerulisem, samal ajal on töö kriminaalkuritegudega endale huvitavam.

Kas kriminaalkuritegude uurimine on selline, nagu “CSI” seriaalides näha võib?

Lips: Ma arvan, et filmid moonutavad uurimise käiku ja kulgu. Päriselus pole päris nii, et kui panna sõrmejälje pilt andmesüsteemi, siis kahe sekundi pärast arvuti teatab 100protsendise kindlusega, kellele jälg kuulub.

Jah, meilgi on mitu andmebaasi, aga mitte üks ühele sellised kui filmis.

Eksitav on ka see, et filmis toimuv on kiire: pätt püütakse kinni tunni ajaga. Tegelikkuses uurimine nii ruttu ei lõpe, inimeste tööd ja vaeva kulub enam.

Kuivõrd ühtib teie varasem ettekujutus politseitööst praktikal kogetuga?

Sillandi: Patrullimisest sain kõrvaltvaatajana aimu juba lapsena kodukohas Vändras ehk enne Paikusele õppima tulekut. Siin midagi väga üllatavat nagu polnudki.

Üllatas hoopis, et politseiniku põhitöö käib arvutiga. Isegi näiteks ülekuulamised tehakse arvuti teel. Vahetut kontakti ja action’it on kindlasti vähem, kui arvasin.

Janson: Mind hämmastas, et politseinikel on nii palju paberitööd. Aga see on hea, saab ilusat käekirja harjutada.

Kas kavatsete Paikuse kooli lõpetamise järel edasi õppima minna?

Kõik: Kindlasti!

Sillandi: Õnneks on veel aega mõelda sellele, aga tahaks kriminaaltööks juurde õppida.

Janson: Ennast harida on ju kasulik, teadmised mööda külgi alla ei jookse.

On teil kahe praktika jooksul ärevaid ja ohtlikke olukordi ette tulnud?

Sillandi: Patrullis on ikka juhtunud. Kui varguse toimepanijaid taga ajada, paneb südame põksuma küll.

Janson: Vahetus kontaktis olles ei tea ju kunagi, kuidas inimene reageerib. Tuleb kõigeks valmis olla.

Lips: Sest patrullpolitseinikud on esimesed, kes väljakutsepaika jõuavad, nad ei tea, mis neid ees ootab. On huvitav, aga ohtlik, peab kiiresti otsuseid vastu võtma ja tegutsema.

Sillandi: Mõni on eest ära jooksnud. Kord oli põgenejaid palju, neid ma kätte ei saanudki. See juhtus suvel rannas, kus toimus kaklus ja kaklejad pistsid politseiautot nähes eri suundades plagama.

Kellega praktikal olles paaris olete?

Janson: Kokku pannakse kadett vanema ja kogenud politseinikuga. Mina leian, et mõlemad saavad teineteiselt õppida. Meie nende kogemustest ja nemad meie värskest koolipingi tarkusest, mis neil võib-olla juba ununenud.

Lips: Oluline on ühe ja sama kolleegiga pikka aega paariline olla. Koostöö sujub siis paremini, kui teada, kuidas kolleeg ühele või teisele olukorrale reageerib.

Janson: Käigu pealt on selge, kes mida lahendab ja kuidas.

Lips: Uue inimese puhul ei tea reaktsioone ette.

Sillandi: Pikaaegse koostöö käigus kujunevad välja omad taktikad, saab teisele sõnadeta märku anda, mitte näiteks pasundada, et “näe, temal on relv käes”.

Tahate kõik kooli lõpetamise järel Pärnusse tööle jääda. Kas keeruliseks ei lähe, kui mõni koolivend või naaber pahalasena ette satub?

Janson: Sellega arvestasime juba eriala valikul ja ka siis, kui siia praktikale tulime. Ma arvan, et sõbrad aktsepteerivad mu valikut, vimma keegi ei kanna, kui tuttav või sõber tuleb kinni pidada.

Kas tajute aukartust politseimundri ees?

Kõik: Ikka ja eriti noorte seas.

Miks soovitate noortel politseinikuks õppida?

Janson: Väga põnev eriala on ja saab inimesi aidata. Töö on vaheldusrikas, iga päev toob midagi uut. Saab tööd vahetada, teha seda kontoris või patrullis.



Paikusele kooli

 24. märtsil tuleb sisekaitseakadeemias lahtiste uste päev, kus kõigil huvilistel on võimalik tutvuda politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse ja Muraste õppekompleksiga. Täpsem informatsioon ja registreerimine sisekaitseakadeemia kodulehel www.sisekaitse.ee.

 Paikuse kool võtab 2011/2012. õppeaastaks dokumente vastu 27. juunist 7. juulini.