/nginx/o/2011/03/15/538380t1h2c29.jpg)
Jaapanis Fukushima tuumajaamas juhtunud õnnetus on lokaalne katastroof ja selle mõju laienemine Eestisse ei ole võimalik, teatas keskkonnaamet.
Fukushima tuumajaama õnnetuse mõju Eestisse ei ulatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib pidevalt Fukushima tuumajaamas toimuvat.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja kt Ilmar Puskari sõnul ei kujuta Fukushima tuumajaamas toimunud avarii Eestile ohtu.
„Siiani on Jaapani valitsus hinnanud Fukushima Daiichi tuumajaamas toimuva 4. kategooria avariiks, mida iseloomustatakse kui lokaalsete tagajärgedega avariid,“ ütles Ilmar Puskar.
Senised arengud kinnitavad seda, sest suurt keskkonna radioaktiivset saastumist ei täheldata.
Kergveereaktorites (mis on kasutusel ka Fukushima Daiichi tuumajaamas) toimunud õnnetustest on senini teadaolev IAEA Rahvusvahelise Tuumasündmuste Skaalas INES rängim olnud Three Mile Islandi tuumajaama surveveereaktoris 1979. a toimunud 5. kategooria avarii. Selles tuumasüdamiku sulamise avariis hävis suhteliselt uus reaktor, kuid radioaktiivsuse leke keskkonda ja mõju inimestele oli tühine.
Seega isegi kõige negatiivsema stsenaariumi korral, s.o kui reaktoreid ei suudeta piisavalt jahutada ning kõigis kolmes probleemses reaktoris peaks toimuma tuumakütuse sulamine, siis selle tagajärjed on mõõdetavad INES skaalal 5. kategoorias, mis tähendab „laienenud tagajärgedega avariid“.
Igal juhul ei ole ette näha mingit stsenaariumi, et areneks nn Tshernobõli tüüpi 7. kategooria avariiolukord, millega kaasneks keskkonna oluline globaalne radioaktiivne saastumine õhulevi tulemusel.
Veel vähem on põhjust karta selle saaste sattumist nii kaugele kui Eesti.
Tänaseks on olukord Fukuchima Daiichi tuumajaamas selline, et kolme reaktori jahutusprobleemide tõttu on toimunud vesiniku plahvatused kõigis kolmes reaktoris, mille tulemusena on hävined reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Jätkatakse reaktorite jahutamist mereveega, et vältida tuumkütuse sulamist.
Kolmanda plahvatuse tulemusena süttis ka bassein, milles hoiti kasutatud tuumkütust, kuid see tulekahju on viimastel andmetel kustutatud.
Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib ööpäevaringselt atmosfääri radioaktiivsuse taset üle kogu Eesti ja vajadusel alarmeerib päästeametit võimalike saastepilvede liikumisest meie piiridele. Euroopa atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEPi (European Radiological Data Exchange Platform) kodulehel.
Keskkonnaametil on automaatjaamadest koosnev seirevõrk, mis mõõdab pidevalt reaalajas kiirgusfooni kümnes Eesti punktis, peamiselt piiri ääres. Eestis on kolm õhufilterjaama, mille abil mõõdetakse radioaktiivsete ainete sisaldust atmosfääri õhukandelistes osakestes.
Kui kas või üks automaatjaam registreerib loodusliku fooni kolmekordse ületamise, annab see häire, mis edastatakse keskkonnaameti valveisikule.
Kiirgushädaolukorra tekkimisel antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.