Ajujahi järgmisse vooru pääses kolm pärnumaalaste ideed

Konkursile Ajujaht esitati tänavu 341 äriideed. Foto: Ajujaht

Äriideede konkursi Ajujaht žürii valis järgmisesse vooru 108 mõtet, Pärnumaalt pääses edasi kolm ideed.

Seekord valiti rohkem ideid, kuna mitu neist said žüriiliikmetelt võrdväärse hinde. Arenguprogrammi jõudvad 30 mõtet valib žürii välja järgmise nädala lõpul paremate ideede järgmisel esitlusel.

Ajujahi ellukutsuja ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnutsi on tänavune tase kõrge ja edasipääsu väärijaid rohkem kui kohti.

"Igal aastal on raske tõmmata piiri 100 idee juures, mistõttu keskendume esitatu sisule. Kuna žürii ette astumise võimalust vääriksid rohkemad, otsustasime neile seda võimaldada," ütles Ivask.

Kõiki edasijõudnuid ootab enda äriidee esitlemine žüriile, mis määrab arenguprogrammi pääsemise. "Enda idee esitlemisel on esmalt vaja veenda žüriid meeskonna võimekuses seda ellu viia. Oluline on mõista, mis probleemi lahendatakse, ja omada ettekujutust, kuidas suudetakse seda senistest alternatiividest paremini teha. Toimiva lahenduse ja viimistletud ärimudeli olemasolu pole esmatähtis, sellega Ajujaht aitabki," seletas SEB Grupi innovatsioonijuht Mart Maasik. Ta lisas, et esitlusele on väga oodatud prototüübidki, mis aitavad lahendust žüriile paremini selgitada.

Elisa tegevjuhi Sami Seppäneni hinnangul esitati mullusega võrreldes rohkem läbimõeldud ideid. "Rohkem on tiime, kes keskenduvad kliendi tegelikule probleemile, pakkudes välja juba läbimõeldud ja probleemile vastava ja teostatava tehnoloogilise lahenduse," rääkis ta.

Edasipääsenud ideedest 33 pärineb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 17 tööstuse ja disaini, 14 sotsiaalse ettevõtluse, kaheksa energeetika ja keskkonna, viis loomemajanduse, kolm tervise ja biomeditsiini ning kaks turismi ja teenusmajanduse valdkonnast. 26 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla.