Pärnumaa mees sõdib Afganistanis Ameerika Ühendriikide lipu all

Carl Kaasik. Foto: Erakogu

Eestlaste panus käesoleva aasta suvel NATO juhitavasse sõjalisse operatsiooni Afganistanis ei piirdu vaid kaitseväelaste tegevusega. Riigi lõunaosas rahutus Helmandi provintsis paiknevast sõjaväebaasist Camp Leatherneckist leiab mehe, kes räägib eesti keelt, on pärit Häädemeestelt, kuid kannab Ameerika Ühendriikide merejalaväe vormi. Pärnumaalt pärit 22aastane kapral Carl Kaasik USA merejalaväe õhuväe 272. toetusüksusest teenib Afganistanis autojuhina.

Millal te läksite Ameerika Ühendriikidesse elama?

2002. aasta jaanuaris kolisin New Jersey osariiki. Enne seda elasin Pärnumaal Häädemeestel ja Pärnus oli meil veel korter. Häädemeestel käisin ka koolis.

Kui vanalt vahetasite elukohta?

Olin 12aastane, ema oli paar aastat juba seal elanud. Ajasime paberid korda ning siis läksingi.

Kas teil on USA kodakondsus?

Jah, minul käis selle taotlemine alla 18aastasena lihtsamalt. Peale selle on mul muidugi Eesti kodakondsus, ainult pass on aegunud.

Millal ja miks liitusite Ameerika Ühendriikide relvajõududega?

Liitusin merejalaväega 2009. aasta juunis, järgmine kuu saab kaks teenistusaastat täis. Väga tugevat põhjust ei olnudki. Lõpetasin keskkooli ära, õppisin paar aastat kolledžis, samuti töötasin. Otsustasin, et käin neli aastat ära ja vaatan, mis värk see merejalavägi on. Eestis elades oleksin niikuinii kaitseväkke läinud.

Miks just merejalavägi, aga mitte maa-, mere- või õhuvägi?

Mulle meeldib merejalaväes teenida ja ma ei kahetse, et otsustasin nendega liituda. Läksin just merejalaväkke, kuna öeldi, et seal on kõige raskem.

Kui pikaks ajaks te end merejalaväega sidusite?

Teenistusleping on sõlmitud neljaks aastaks, pool sellest on juba läbi.

Missuguse väljaõppe merejalaväega liitudes läbisite?

Esimesed kolm kuud sain põhitreeningul ehk Boot Camp väljaõppes kõvasti vatti. Ärkad igal hommikul kell viis, jooksed kolm–viis miili, sööd, teed end korda ja valmistud päevaks.

Pärast põhitreeningut sain kümme päeva puhkust ja siis algas ühekuune jalaväe baaskursus. Sellel õppisin tundma kogu merejalaväe relvastust. Baaskursusele järgnes juba erialane väljaõpe vastavalt sellele, millise valdkonna olid valinud. Minu puhul siis autojuhi väljaõpe.

Mis oli väljaõppes rasket?

Minule ei olnud sellel põhitreeningul midagi rasket. Paljud, kes sinna lähevad, on 17– 18aastased, nad tulevad otse koolipingist ja nende elukogemus on null. Vahetult keskkoolist tulnule võib see treening tõesti raske tunduda. Mina olin selleks ajaks 20 ja juba kujutasin ette, mida võib oodata.

Kas käesolev on teie esimene sõjaline välisoperatsioon?

Jah, see on esimene.

Kui pikk on teie teenistus Afganistanis?

Seitsme–kaheksa kuu pikkune, jõudsin Afganistani märtsi keskpaigas ja teenistus kestab oktoobri-novembrini. Pärast seda on võimalik soovi korral niisama pikaks ajaks edasi jääda.

Kellena Afganistanis teenite?

Ma teenin autojuhina. Valisin autojuhi ameti, kuna tahtsin liikuda, mulle istuv, kontoritöö ei meeldi. Sõidan kõigi Ameerika Ühendriikide merejalaväe kasutuses olevate masinatega, alustades MRAP-tüüpi lahingumasinatest ja lõpetades veoautodega. Kui enamikul meie autojuhtidel on ainult mõne masinaga sõitmise luba, siis minul on kõik load olemas.

Mis on teie ülesanded?

Viin ja toon varustust, põhiliselt kuue baasi vahel. Patrullis käima ei pea, kuid baasist välja sõites on meil oma julgeoleku tagamist puudutavad ülesanded. Seni pole rünnaku alla sattunud.

Kas Afganistanis teenimisel on teile midagi rasket?

Minule ei ole midagi rasket. Isegi väljaõpe Ameerikas on raskem kui teenistus Afganistanis. Väljaõppes kükitad kuu aega eriliste tingimusteta metsas, siin on oma tuba ja saab normaalselt pesta. Ma olen muidugi suures sõjaväebaasis Camp Leatherneckis, võib-olla väiksemates baasides on raskem.

Kui palju eestlasi olete merejalaväes kohanud?

Merejalaväe isikkoosseisus on veidi üle 200 000 võitleja. Seni ei ole veel kedagi kohanud.

Mis kokkupuude on teil Eesti kaitseväega?

Minu onu teenis 1990ndatel Pärnu väeosas, tema on mulle rääkinud, et vanasti oli seal väljaõpe raskem. Näiteks pidi jooksma täisvarustuses, aga nüüd käib kõik hoopis spordiriietes ja botastega.

Kas teenistuskaaslased teadsid Eestit?

Vähesed teavad. Oma teenistuskaaslastele olen rääkinud, nad teavad kõik, et Kaasik on pärit Eestist.

Kui palju kodus eesti keelt räägite?

Vendadega hakkab juba vaikselt inglise keele peale üle minema, emaga ikka eesti keeles. Kuulan Eesti muusikat.

Kas pärast elukohavahetust olete Eestis käinud?

Viimati käisin Eestis kuus aastat tagasi. Mul on plaan lähiajal seda kindlasti taas teha. Sügiseni olen Afganistanis, pärast toimetusi äkki järgmise aasta jaanipäevaks jõuan minna.

Minu vanaema elab Pärnus ja tal oleks väga hea meel mind näha. Et Eestisse rohkem asja oleks, olen huvitatud sellest, et seal tulevikus töötada või midagi teha.