Päästjad asuvad kasutuseta hooneid ja sotsiaalkortereid kontrollima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tühjalt seisev hoone Pärnus Laial tänaval, kus möödunud nädalavahetusel oli tulekahju.
Tühjalt seisev hoone Pärnus Laial tänaval, kus möödunud nädalavahetusel oli tulekahju. Foto: Lääne päästekeskus

Tänasest kontrollib Lääne päästekeskus Pärnumaal mahajäetud hooneid ja sotsiaalpindu. Reide tehakse muudeski selle päästekeskuse haldusalasse jäävates maakondades.

"Viimane nädal on toonud mitu traagilise lõpuga tulekahju, sisuliselt iga päev on tulekahju tagajärjel hukkunud üks inimene," rääkis Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais. "Päästekeskuse ettevõtmise eesmärk on ennetada tulekahju ning takistada inimestel ennast ja teisi ohtu seadmast."

Kaisi jutu järgi on abivajajate leidmise ja aitamise kõrval kontrolli siht kaardistada uued probleemsed paigad ja anda neist teada kohalikule omavalitsusele.

Murekohad on kasutuseta hooned, kuhu kodutud vihma, külma ja tuule eest peitu poevad, ning sotsiaalkorterid.

"Oleme täheldanud, et tuleõnnetusi ei põhjusta ainult miinuskraadid, vaid rõsked ja niisked ilmadki. Sooja saamiseks ollakse valmis ohtu panema elu, tehes lõke sinna, kuhu juhtub. Oma rolli mängib siinjuures külmarohu ehk alkoholi tarbimine, kindlasti ka suitsetamine. Sellistes tingimustes ei ole vaja pikalt oodata, et õnnetus juhtuks," nentis Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla.

Päästekeskuse juhi sõnade kohaselt tuleb mõista sedagi, et tuleõnnetused on millegi muu tagajärg.

"Viimased tulehukkunud on niinimetatud elustiilihukkunud. Asjaolu, et õnnetused nendega juhtuvad ja siiani peamiselt kas kasutuseta hoonetes või kehvas olukorras kodudes, sotsiaalpindadel, toobki esile probleemistiku, mille üks näitajaid on võimalus nii elutseda. Kurb, aga tõsi on see, et info nende inimeste sellisest elustiilist ja tingimustest on paljudel olemas, kuid väga palju ei leidu neid, kes on valmis sekkuma," rääkis Soodla. Päästekeskuse juhi jutu järgi võib selline eiramine tuleneda vastutuse võtmata jätmise soovist või aja- ja rahanappusest.

Soodla märkis, et turvalisuse huvides tuleb kogukonnal, nii kohalikul omavalitsusel kui selle elanikel, toetada oma halvasti toimetulevaid liikmeid. "Seda tuleb teha just selleks, et tagada iseendale ohutu elukeskkond," rõhutas Soodla.

Tagasi üles