Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7546217t1hf433.jpg)
Kihnus lõpevad jõulud küünlapäeval, 2. veebruaril, seepärast tähistatigi kohalikus muuseumis seda talvepoolituspäeva näituse avamise, Tartu rahu kui riigi sünnitunnistust käsitleva ettekande ja fotonäituse väljakuulutamisega. Muusikalist külakosti toob Harjumaalt akordioniklubi Amulett.
Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav ütles, et tema ettekanne 100 aasta tagusest elust saarel ja sündmustest Eestis tõendab kihnlaste kursisolekut mandril ja maailmas toimuvaga.
/nginx/o/2018/02/05/7546215t1h0044.jpg)
“Kihnlased tellisid ajalehti, lugesid raamatuid, arutasid maailmas toimuva üle ning vale on väita, nagu oleks siin tegeldud ainult kõhutäitmisega,” rääkis Aav. “Siin saarel käinud Tõstamaa mõisnikud on kirjeldanud kihnlaste avarat silmaringi, millele aitas kaasa kindlasti meremeeste kogetu.”
Küünlapäevast maarjapäevani (25. märts) on Kihnu muuseumis üleval käsitöömeister Lohu Anneli ehk mandriinimestele Anneli Lohu õmmeldud 100 vardakotti ja 100 muud asja, nende hulgas armsad kirjust sitsist titemütsid. Kihnlased on ju sitsiusku ja sellest materjalist õmblevad nad jakke, vardakotte, põllesid.
Kihnu muuseum kuulutas samas välja fotonäituse “Eesti 100. Elu Kihnus 2018”.
/nginx/o/2018/02/05/7546213t1h5777.jpg)
