Kihnus lõppesid jõulud

Küünlapäevast maarja­päevani (25. märts) on Kihnu muuseumis üleval käsitöömeister Lohu Anneli ehk mandriinimestele Anneli Lohu õmmeldud 100 vardakotti ja 100 muud asja, nende hulgas armsad kirjust sitsist titemütsid.

FOTO: Maie Aav

Kihnus lõpevad jõulud küünlapäeval, 2. veebruaril, seepärast tähistatigi kohalikus muuseumis seda talvepoolitus­päeva näituse avamise, Tartu rahu kui riigi sünnitunnistust käsitleva ettekande ja foto­näituse väljakuulutamisega. Muusikalist külakosti toob Harjumaalt akordioniklubi Amulett.

Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav ütles, et tema ettekanne 100 aasta tagusest elust saarel ja sündmustest Eestis tõendab kihnlaste kursisolekut mandril ja maailmas toimuvaga.

Küünlapäevast maarja­päevani (25. märts) on Kihnu muuseumis üleval käsitöömeister Lohu Anneli ehk mandriinimestele Anneli Lohu õmmeldud 100 vardakotti ja 100 muud asja, nende hulgas armsad kirjust sitsist titemütsid.

FOTO: Maie Aav

“Kihnlased tellisid ajalehti, lugesid raamatuid, arutasid maailmas toimuva üle ning vale on väita, nagu oleks siin tegeldud ainult kõhutäitmisega,” rääkis Aav. “Siin saarel käinud Tõstamaa mõisnikud on kirjeldanud kihnlaste avarat silmaringi, millele aitas kaasa kindlasti meremeeste kogetu.”

Küünlapäevast maarja­päevani (25. märts) on Kihnu muuseumis üleval käsitöömeister Lohu Anneli ehk mandriinimestele Anneli Lohu õmmeldud 100 vardakotti ja 100 muud asja, nende hulgas armsad kirjust sitsist titemütsid. Kihnlased on ju sitsiusku ja sellest materjalist õmblevad nad jakke, vardakotte, põllesid.

Kihnu muuseum kuulutas samas välja fotonäituse “Eesti 100. Elu Kihnus 2018”.

Küünlapäevast maarja­päevani (25. märts) on Kihnu muuseumis üleval käsitöömeister Lohu Anneli ehk mandriinimestele Anneli Lohu õmmeldud 100 vardakotti ja 100 muud asja, nende hulgas armsad kirjust sitsist titemütsid.

FOTO: Maie Aav

Loe ka neid

Tagasi üles