Keskkonnaministeerium: Sindi võib jääda väliujulata (1)

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi väliujula. Arhiivifoto.
Sindi väliujula. Arhiivifoto. Foto: Pärnu Postimees

Sindi väliujula säilimise seadsid sintlased vabrikutammi lammutamise ja paisjärve alandamise tingimuseks, kuni Sindi linnavolikogu andis detsembriistungil loa see side katkestada ja käsitleda Sindi paisu rekonstrueerimist väli­ujulast eraldi.

Samal ajal on keskkonnaministeeriumi esindajad ja paisu rekonstrueerimisega seotud inimesed Sindi elanikele korduvalt kinnitanud, et paisu alandamisega ehitatakse ümber linna väliujulagi. Aga kuna selle käigus tuleb süvendada jõepõhja, telliti keskkonnamõju hinnang, mis praegu on koostamisel, aga mis võib ujula ümberehituse sellisel viisil Sindis keelata.

“Kui keskkonnamõju hindamise järel peaks selguma, et ujulat ei saa rekonstrueerida, seda ei tehta,” teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi.

See ei tähenda, et sintlased jäävad kindlasti ujulata. “Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruanne ei ole veel valmis ja tulemustest rääkida on vara,” täpsustas Kauksi. “Mõju hindamise raames toimub avalikustamine ja avalik arutelu, millel on võimalik igaühel osaleda.”

Ühtlasi kinnitas pressiesindaja, et vabriku paisutammi lammutamiseks on ehitusluba väljastatud ja ujula keskkonnamõju hinnang seda otsust ei mõjuta.

Koos Sindi paisu muutmisega looduslähedaseks kärestikuks ehitatakse sinna linnast juurdepääsuteed ja praeguse kava kohaselt väliujulagi.

“Korraldatakse üks ehitushange, hankedokumendid on riigi tugiteenuste keskuses koostamisel ja kui ei ilmne ootamatuid­ asjaolusid, kuulutatakse lähinädalatel hange välja,” lubas Kauksi.

Kõik projektis ette nähtud ehitustööd nagu paisu avamine, ujula süvendamine, kärestiku rajamine, veehaarderajatiste ehitamine ja hilisem kudealade jõkke loomine peavad olema tehtud kolme aasta jooksul ehituslepingu sõlmimisest.

Töid raskendab, et paisu saab rekonstrueerida ainult suvisel ajal, mil jõe veeseis on madalaim. “Paisu lammutamiseks, ujula süvendamiseks ja kärestiku rajamiseks kulub kaks madalveeperioodi, kolmanda madalveeperioodi ajal rajatakse jõesängi kudealad,” nimetas Kauksi. “Täpne tööde graafik sõltub hanke käigus leitavast ehitajast.”

Plaanide järgi alustatakse juurdepääsuteede rajamisest ja paisu Sindi-poolse otsa lammutamisest esimesel madalveeperioodil pärast hanke korraldamist­ ja ehituslepingu sõlmimist.

Parimal juhul lõpeb Euroopa Liidu raha toel käivitatud Pärnu jõge puudutav looduskaitseprojekt Sindis 2021. aastal.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles