Pärnumaa noormehed Mihkel Šorin ja Andri Annerviek otsustasid Eesti 100. aastapäeva tähistada meeldejääva matkaga Manijale ja Kihnu.
Pärnu noormehed ööbisid Kihnus 25kraadise tuulekülma käes
/nginx/o/2016/10/21/5985535t1hd5a6.jpg)
27. veebruar 2018, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi esimese aastasaja täitumise puhul võtsid Pärnumaa kaitseliitlased Šorin ja Annerviek ette matka Manilaiule ja Kihnu. Sinimustvalge lipp kaasas, asusid noormehed teele, pelgamata külma ilma.
"Matka esialgne plaan oli rännata jalgsi Munalaiu sadamast Kihnu, kuid õhukese jää tõttu ja sadamatöötajate soovitusel jäi see ära," seletas Šorin ja ütles, et Kihnu asemel mindi hoopis Manilaiule.
Rännakut kavandades järgisid mehed ainult üht põhimõtet: "Vaatame matka käigus." Kogemuste põhjal on rändajad täheldanud, et liigne planeerimine kipub vähendama võimalust leida huvitavaid asukohti ja sattuda põnevatesse olukordadesse. "Plaanita võib ette tulla midagi sellist, mida ei oskaks aimatagi," lausus Šorin.
Juba esimese tunni möödudes võtsid Manija kohalikud elanikud seiklejad lahkelt vastu. Rahvamajas pakuti maitsvat kringlit ja kohalikku leiba ning räägiti pikemalt laiu huvitavast ajaloost.
Pärast Manija elanike, ajaloo, tuletorni ja omapärase loodusega tutvumist naasid mehed mandrile. Ülinapilt jõuti päeva viimasele Kihnu praamile.
Jõudnud saarele, ei saanud rändajad kõndida kilomeetritki kui kohalik lahke perenaine neile transporti pakkus. Seiklusrikas päev lõppes ööbimisega Kihnu tuletorni juures 25kraadise tuulekülma käes, kuid noormehi karge külm ei seganud. "Tänu heale varustusele möödus öö soojalt, kuid inimestel, kel puudub hea varustus ja teadmised, kuidas külmas hakkama saada, sellist ettevõtmist käsile võtta ei soovita," usub Šorin.
"Meeleolukas matk oli üks omapärasemaid aastapäeva tähistamisi. Sellise sündmuse puhul tundus Eesti avastamine ja eestlastega tutvumine õige otsusena. Olenemata sellest, et eestlasi tuntakse mujal maailmas külmade ja tuimadena, on nad tegelikult väga külalislahked ja abivalmid," on Šorin veendunud. "Kui inimestega jutule saada, kuuleb väga palju huvitavaid ja naljakaid lugusid."