/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/22/7709653t1h6146.png)
Üle-eestilisest uuringust ilmnes, et vees leidub taimekaitsevahendite jääke enamikus kohtadest. Vees oli 49 pestitsiidi jälgi.
Pinna- ja põhjavees leidub taimekaitsevahendite jääke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tulemus on üldiselt ootuspärane, sest kõiki leitud taimekaitsevahendeid on Eestis kasutatud või kasutatakse praegu ning kõik nad jõuavad ju kuskile lõpuks välja. Mida vähem neid aineid meie veekeskkonnas leiduks, seda parem, aga olukord ei ole praegugi dramaatiline," kommenteeris keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Uuringu käigus võeti proove kolmel korral: 2016. aasta sügisel, 2017. aasta kevadel ja sügisel – kokku 137 proovi 48 kohas. Igas maakonnas valiti põllumajandustegevusega aladel välja üks koht pinnavee ja kaks kohta põhjavee proovideks. Pärnumaal võeti proove Vändra, Tootsi ja Pärnu-Jaagupi lähistel.
"Kuivõrd meil põllumajandusega tegeldakse, võivad ka igasugused ained pinna- ja põhjavette jõuda. Palju sõltub ilmast: kui taimekaitsevahendite kasutamise järel sajab vihma, jõuab osa kohe jõkke või põhjavette," selgitas Kroon.
Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema. Karin Kroon
Kõige rohkem leiti kloridasoon-desfenüüli, mis on herbitsiidi kloridasooni laguaine. Kloridasooni on Euroopas kasutatud 1964. aastast suhkrupeedi, peedi, küüslaugu, ja sibulate kasvatamisel, aga ka lillekasvatuses ja puukoolides. Leid tekitab küsimusi, sest teadaolevalt Eestis seda herbitsiidi praegu ei müüda.
"Võimalik, et aastakümneid tagasi põldudele laotatud herbitsiid on alles nüüd hakanud pinnasest välja tulema," ütles Kroon.
Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti kõige rohkem glüfosaati ja selle laguainet. Glüfosaati sisaldavaid herbitsiide kasutatakse nii põllumajanduses, metsanduses, linnades heakorra töödeks, maantee- ja raudteeäärte hoolduseks ning koduaedades umbrohtude tõrjeks. Glüfosaati on Eestis turustatud toimeainena ligikaudu 300 tonni aastas, turule lubatud glüfosaadipõhiseid taimekaitsevahendeid on kokku 40.
Eestis on varasematelgi aastatel uuritud taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nii pinna- kui ka põhjavees. Senised uuringud on toimunud nitraaditundlikul alal ja üksikutes punktides väljaspool seda, mis ei ole andnud küllaldast ülevaadet kogu Eesti veeseisundi kohta. Siiski on eelmised uuringud osutanud, et peale kloridasoon-desfenüüli leidub keskkonnas just suurtes kogustes tarvitusel olevaid taimekaitsevahendeid. Kuna viimastel aastatel on statistikaameti andmetel pidevalt kasvanud taimekaitsevahendite kasutatud kogused, on oluline saada informatsiooni kogu territooriumi pinna- ja põhjavee taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kohta.