Möödunud pühapäeval avastas koeraga jalutanud naine Häädemeeste lähedalt metsast mägra, kes käitus kahtlaselt. Olles juhtunust metsloomaühingule teatanud, käivitus aktsioon, päästmaks looma elu.
Häädemeeste mäger pääses surmamisest
Pille Murdla neljajalgne sõber hakkas igapäevasel ringil järsku imelikult käituma. Algul mõtles ta, et koer haistab mõnd looma. “Midagi ei andnud mulle koera käitumises rahu ja läksime uurima.”
Nad leidsidki metsatukast mägra. “Ega mäger õnnelik olnud, kui meid nägi. Ehmusin isegi ära,” rääkis Murdla. “Üritasin koera kuidagi tagasi tõmmata, et ei segaks mägra tegemisi, mispeale nägin, et loom liigutab ennast imelikult.”
Pärast seda viis naine koera koju ja hakkas asja uurima. Tagasi metsa jõudnud, sai ta aru, et midagi on väga valesti. Siis pidasid nad sõbrannaga nõu ja otsustasid kirjutada Eesti metsloomaühingule.
Loobusime ametniku soovitusest ja otsustasime mägratüdruku arstile toimetada. Katrin Idla
Ühingu juhatuse liikme Katrin Idla ütlust mööda anti neile teada, et mäger on maa peal keras või liigub ainult ringiratast. Kuna koht jääb maantee lähedale, võis arvata, et isend on saanud autolt löögi, kuigi esmapilgul vigastusi ei paistnud.
“Piltidelt ja videotelt saime aru, et tegemist on emasloomaga,” lausus Idla. Keskkonnaametnik andis talle soovituse, et looma piinad tuleks lõpetada ja kohale kutsuda jahimees. “Loobusime ametniku soovitusest ja otsustasime mägratüdruku arstile toimetada,” ütles Idla.
Vabatahtlik abistaja Aimar Paenurm oli nõus kohe pühapäeva õhtul sõitma Pärnust Häädemeestele, et mäger suvepealinna toimetada. “Kuna Pärnus nii hilja enam loomakliinikud avatud polnud, oli meil esialgu plaanis mäger järgmisel päeval arsti juurde viia,” rääkis Idla.
Paenurme saadetud klippidelt oli näha, et mägra seisund halvenes pidevalt, loom oli valudes ja kannatas. Seepeale otsustas metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Kivi ette võtta teekonna Tallinnast Pärnu, et mäger peale võtta ja pealinna ööpäev läbi avatud loomade kiirabi kliinikusse toimetada.
Kliinikus võttis looma esmaspäeva varahommikul vastu valvearst. “Talle manustati tilgutiga füsioloogilist lahust ja anti valuvaigistit, tehti röntgen, vereproovid ja ultraheliuuring,” rääkis Idla. Mäger oli kliinikus apaatne: suutis küll neelata, aga ei söönud ise ja teda toideti süstlaga. “Vasaku kehapoole refleksid olid osaliselt taandunud ja arsti pandud diagnoos oli ühepoolne halvatus, mille põhjustas ilmselt aju- või kaelatrauma,” nentis Idla. Tema väitel hindasid arstid tervenemise tõenäosuseks kümme protsenti. “Arutasime ühingu listis olukorda ja otsustasime valida selle võimaluse, mitte lasta mägratüdrukut eutaneerida,” lisas Idla.
Järgmisel päeval ilmnes loomal paranemise märke. “Kui läksin mägraga rääkima, tõstis loom mitu korda pea ja vaatas mulle sügavalt silma,” meenutas Idla.
Kliinikust hoiukoju transporditi loom teisipäeva õhtul, kuigi ta oli loid ja sõi ainult süstla abil. Edasi läks paranemine kiirelt. “Kolmapäeva hommikul näris mäger puruks kõik toitmissüstlad ja köögilaual lusikast toitu näksides ajas end püsti,” märkis Idla. Öösel sõi loom juba ise ühe konservi. “Praegu saab ta ravi: kolm korda päevas valuvaigistit ja kord päevas antibiootikumi ja parema, halvatud külje massaaži,” selgitas Idla.
Metsloomaühing koosneb vabatahtlikest ja toimib tänu inimestele, kes ühingu tegevust toetavad. Ka mägra ravikulude katmiseks kogub ühing annetusi.