Eve Sikka: Pärnumaa Kodukant kasvatab erksat järelkasvu

Eve Sikka, MTÜ Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees, Pärnjõe põhikooli õpetaja. Foto: PP

Pihlaka talu perenaine Katrin Pirs on MTÜ Pärnumaa Kodukandi liige ja tema talus Soomra külas toimub laupäeval ühenduse üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, mõtete vahetamine tänavuse eelarve üle, vabatahtliku keskuse arendamise leping, esinduse moodustamine Eesti külade kuuendale maapäevale, mis koguneb augusti alguses Läänemaal.

Üleriigilisse ühendusse Eesti külade liikumine Kodukant kuuluv MTÜ Pärnumaa Kodukant asutati 18. novembril 1999, sellel on 57 liiget, peale selle kaheksa külaseltsi, võrgustikus aga ligemale 30 külades tegutsevat ühendust.

Kodukandi eelmisest kevadisest üldkoosolekust on aasta möödas. Millised on teie arvates vahepealse aja kordaminekud?

Meie ühendus on tosin aastat tegutsenud, see aeg on olnud otsingute tee, mõistmaks, millist rolli külades täidame. Pärnumaa Kodukant ühendab maakonna külasid, meie tegevuses on viimasel aastal olnud esiplaanil eestkoste ja vabatahtliku tegevuse koordineerimise korraldus.

Vabatahtliku tegevuse koordineerimise projekt lõppes ühise tegutsemise kokkuleppe allakirjutamisega, see tähendab, et keskus jääb tegutsema Pärnumaa Kodukandi juurde. Jätkuprojektides teevad koostööd sotsiaalvaldkonna ühendused, et noorte töötute muredest jagu saada ja nad tööjõuturule tuua, seda toetab ettevõtlus- ja arenduskeskus.

Noortele kui oma järelkasvule tugineb tegevuses ka Pärnumaa Kodukant, mille juures teie suunamisel tegutseb noortekoda, mis muu hulgas paneb kokku elektroonilist infokirja. Nii et ühenduse read hõredaks ei jää?

Noortekojas on paarkümmend liiget, osa neist on väga hakkajad oma külaseltsides ja Pärnu linngi on esindatud nendega, kellele meeldib eakaaslastega tegutseda, käia näiteks koolides rääkimas külaliikumisest ja Kodukandist ise kogetule tuginedes, saada argumenteerimis- ja väitluskoolitust, tutvuda muude ühendustega.

Täiskasvanutega kõrvuti tegutsedes, üritusi korraldades näevad lapsed, mida ja miks on vaja teha ja kuidas sellest paikkonnale kasu tuleb. Nii et järelkasv kujuneb Kodukandile ühises tegevuses.

Kui kaugele kostab külasid ühendava organisatsiooni hääl?

Üle-eestilise võrgustiku kaudu räägime kaasa maaelu meetmete kujundamisel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ning põllumajandusministeeriumi kaudu, riigikogus on Kodukandi toetusrühm, saadikute rühm, mis ühendusega koostööd teeb. Siseministeeriumiga koostöös toimib külavanemate tegevus.

Pärnumaalt on pärit Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaja Toobal ja juhatuse esimees Liina Saar.

Külaliikumist iseloomustabki väga ühtehoidev seltskond, kes on valmis olema ürituste korraldamisel abiks ja väärtustab maaelu.

Igal aastal valitakse maapäevaks aasta küla, tänavu kandideerib kodumaakonnast sellele tiitlile Suigu-Murru külaselts, mille tegevusega tuleb võitjat selgitav komisjon eesotsas riigikogu esimehe Ene Ergmaga peagi tutvuma. Aasta küla 2011 kuulutatakse välja maapäeval, mille teema on “Tagasi koju” ja mis toimub Roosta puhkekülas. Pärnumaa Kodukanti esindab seal 20-liikmeline esindus.

Miks toimub seekordne üldkoosolek Pihlaka talus?

Oleme igal kevadel valinud üldkoosoleku kohaks maakonnas eri paiga. Audru valda Pihlaka tallu ei ole osa meie inimesi jõudnudki, küll aga turistid.

Koht on selline, kuhu saab tulla perega, võtta kaasa lapsed, kellega tegelevad meie noortekoja liikmed. Päevakorrapunktide läbiarutamise järel jätkub vestlus piknikukorvi juures, meil ei ole nii, et see on lastele, see täiskasvanutele. Külas võetakse kõik ette ju ikka koos.