/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2011/07/06/659448t1hf2b4.jpg)
Kuigi Euroopa Liidu riikide rahandusministrid otsustasid eraldada Kreekale järjekordse rahasüsti, tekitab olukord jätkuvalt muret.
Kreeka teeb muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka rahvuspanga veteran Adamantios Pepelasis on mures oma riigi tuleviku pärast ja leiab, et tarbimine peab vähenema ja säästmine suurenema. Kreeka probleemid algasid siis, kui praeguse peaministri isa Andreas Papandreou tahtis pärast 1981. aastal võimule tulekut teha Kreekast sotsiaaldemokraatliku heaoluühiskonna.
ELi kuulumine võimaldas odavaid laene, tarbimine püsis kõrgel ja riigivõlg aina suurenes.
Viimastel aastatel pole poliitikud käitunud riigi suhtes vastutustundega. Pepelasis väidab, et parlamendiistungite protokolle lugedes on selgesti näha olukorra ilustamist.
Oma osa Kreeka keerulises olukorras on riigi komplitseeritud ajalool. Iga kümnes kreeklane hääletab siiani kommunistliku partei poolt. Ateena demonstrandid on peamiselt vasakäärmuslased, kommunismile sümpatiseerijad ja kommunistlike ametiühingute liikmed.
Pepelasis soovitab süveneda Kreeka probleemide olemusse.
Rootsi majanduseluorganisatsiooni peaökonomist Stefan Fölster seevastu usub, et Kreeka probleemi on võimalik lahendada. Juba praegu on avaliku sektori palku vähendatud 15–30 protsenti, pensione kärbitud kümme protsenti, avaliku sektori töötajate arvu kahandatud samuti kümme protsenti, suletud 2000 kooli, tõstetud kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi.
Ent Kreeka jääb pikaks ajaks sõltuma rahvusvahelisest abist ega ole võimeline osalema rahvusvahelisel laenuturul.
Fölster ei usu, et Kreekat võidakse sundida lahkuma rahaliidust, sest palju vajalikku on Kreekas tehtud, kuid vähemalt niisama palju on tegemata.
Briti majandusleht Financial Times avaldas arvamust, et Kreekal pole euroalas tulevikku. Igaüks teab, et laenates raha niigi kõrvuni võlgades riigile, tekitab see probleeme juurde. Kreeka hädad olid paljuski euroalasse programmeeritud. Euro andis perifeersele riigile üle jõu käiva elatustaseme ja võttis ära võimaluse korrigeerida majandust rahvusvaluuta devalveerimisega. Majandusele taas eluvaimu sissepuhumiseks peaks Kreeka loobuma eurost.
Belgia majandusleht L’Echo on sama meelt, kirjutades, et kriisist väljumiseks tuleb hädas euroriigid ühisrahalt maha arvata. Ühisraha ei saa devalveerida, et tõsta majanduse konkurentsivõimet, ega hoida väljakurnatud riike iga hinna eest euroalas.
Kreeklased maksavad 20 aastat kestnud saamatu juhtimise, lõdva maksupoliitika ja pettuse eest kõrget hinda. Kreeka läheb pankrotti ja peab tagasi pöörduma drahmi juurde, ennustab Belgia äriväljaanne.