Pärnus avatakse tuntud loodusteadlase ausammas

Bruno Kadak Georg Wilhelm Richmanni pea vahavormiga, mis valati eelmisel nädalal pronksi. Sel reedel leiab ausammas väärilise koha Kuninga tänaval. Foto: Erakogu

Sel reedel, 22. juuli hilisõhtul avatakse Pärnus Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul ausammas Georg Wilhelm Richmannile, keda loetakse piksevarda üheks leiutajaks.

Teadaolevalt sündis Richmann 22. juulil 1711. aastal Pärnu Kuninga tänaval asunud keskaegses majas. Tänavu möödub sellest sündmusest 300 aastat ja Richmanni sünniaastapäevale on pühendatud tänavune uue kunsti muuseumi näitus “Mees ja naine”.

Avamine toimub pimedas

Mark Soosaar monumendi initsiaatoriks olevast Pärnu uue kunsti muuseumist märkis, et ajaloos on kaks tõeliselt olulist pöördemomenti, mis muutsid inimkonna saatust.

“Esimene oli, kui inimahv hakkas kasutama tööriista, ja teine siis, kui Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann koos Mihhail Lomonossoviga Peterburis uurisid elektrit. Poleks neid mehi olnud, ei oleks meie ühiskond seal, kus oleme.”

Richmann ja Franklin jõudsid 1753. aastal üheaegselt piksevarda leiutamiseni ja sama aasta 6. augustil õnnestus Pärnust pärit teadlasel Peterburis oma maandamata piksevardaga pikseelekter kinni püüda. Kahjuks hukkus teadlane katse käigus 42aastasena.

Sel reedel avatakse Kuninga tänava ääres Eliisabeti kiriku vastas Nikolai 18 kinnistul Richmanni pronksist skulpturaalne portree, mis on asetatud pjedestaalile. Samba autor on kujur Riho Kuld, arhitekt Margit Kõrts ja selle valas pronksi Bruno Kadak.

Soosaare sõnade järgi võivad kõik veel kuju valmimist toetada, uue kunsti muuseum võtab vastu annetusi neilt, kes soovivad Richmanni mälestuse jäädvustamisele kaasa aidata.

Toetajate nimed saavad hiljem kirja monumendile asetatavale hõbetahvlile.

“Uue kunsti muuseumi kõrval on teinud kuju valmimiseks annetused riigikogu esimees Ene Ergma ja endine liige Mark Soosaar,” ütles Soosaar. “Pärnu linn toetas meid 1500 euroga, mitterahalise panuse andsid Margit Kõrts ja Elwo juht Mati Sooaru, kes pani õla alla elektrilahenduste tegemisel. Loodame, et toetajaid lisandub. Näiteks on lubanud aidata teisedki Pärnust valitud riigikogu saadikud.”

Georg Wilhelm Richmanni ausammas avatakse Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul pidulikult reede õhtul pärast kella 22. Soosaare sõnade järgi kaasneb avamisega valguslahendus, nii soovitakse sündmus korraldada võimalikult hämaras. “Sooviks monumendi avada kell 22, kuid kui siis ei ole veel piisavalt hämar, avame kuju veidi hiljem,” seletas Soosaar.

Pagesid Tartust Pärnusse

Pärnu kultuuriportaali andmeil oli Richmannide perekond pärit Tartust. Põhjasõja päevil, kartes venelaste sissetungi Tartusse, põgenesid nad Pärnusse. Georg Wilhelm oma isa ei näinud, sest ta suri enne poja sündi katku. Ema kasvatas poega esialgu üksinda, siis abiellus Johann Christian Auliniga, kelle esivanemad olid Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi kasvandikud, ja nii sattus Georg Wilhelm õppima sellesse kuulsasse kooli.

Edasine elutee viis tulevase teadlase Saksamaale Jena ja Halle ülikooli ja pärast õpingute lõppemist asus Richmann tööle Peterburis.

Vene teaduste akadeemia liikmena uuris ta koos oma sõbra Mihhail Lomonossoviga loodusnähtusi. Tema sulest ilmus sadakond teadustööd. Erilist huvi tundis Richmann atmosfäärielektri vastu. Oma uuringute fikseerimiseks leiutas Richmann elektromeetri.