Buskerudi maakonda puudutab tulistamistragöödia väga lähedalt

Norra võimud jätkasid veel üleeile otsinguid looduskaunil Tyrifjordeni järvel Buskerudi maakonna serval. Mõrvari eest järvevette põgenenud ja seal uppunute leidmiseks toodi kohale isegi spetsiaalne allveeotsimisaparaat. Foto: Reuters

Modumi vallas, keset looduskaunist Tyrifjordeni järve Buskerudi maakonna serval asubki Utøya saar, millel reedel toimunu mõjutab tugevalt ümbruskonna elanikke. Päästjad ja vabatahtlikud teevad kannatanute abistamiseks kõik võimaliku.

Reede õhtul sai appikutse ka Modumi valla Punane Rist. Asejuhataja Cecilie Formo Eriksen ütles kohalikule lehele Bygdeposten, et valmistas oma meeskonna ette halvimaks, millega nad kunagi on kokku puutunud. ”Siiski ei suutnud nad sündmuskohale jõudes oma silmi uskuda,” rääkis Eriksen.

Kolleeg Bjørg Lindvåg oli samuti kogetust šokeeritud. ”Seda ei olegi võimalik mõista, see kõik oleks nagu filmis. Mõtlesin: millal ma küll ärkan? See ei ole ju Norra,” rääkis Lindvåg.

Punase Risti üks ülesanne oli kannatanud noori toetada ja abistada kohalikus hotellis. Mõlemad naised imetlesid noori. ”Nad hoidsid hämmastavalt kokku. Nad hoolitsesid üksteise eest, kuigi kõik olid juhtunust šokeeritud. Pidime aru saama millestki, millest meil polnudki võimalik aru saada. Seetõttu püüdsime olla õlaks, mille najal nutta,” rääkis Lindvåg.

Punase Risti vabatahtlikud hankisid voodeid ja jagasid lähedastele informatsiooni, olid abiks otsingutel vees ja lähedalasuvatel saartel.

Tuletõrjujad andsid endast kõik

Kui Modumi tuletõrjemeeskond Utøya poole suundus, teadsid nad umbes kümnest tapetust. Kell 18.20 (Breivik võeti kinni 18.27) saare lähedal paadis said nad aru, et see arv on hoopis suurem, kirjutab Bygdeposten.

”Siis saime teate, et kurjategija pole veel kinni võetud, ja kuulsime saarelt laske,” ütles Tor Egil Gravbråten, tuletõrjebrigaadi juht. ”Meile saadeti korduvalt käsk saarele mitte läheneda. Seepärast anti meile ülesanne otsida teiselt kaldalt kannatanuid.”

Tol hetkel olid erapaadid ainsad, mis noori päästma sõitsid. Gravbråten hindab kõige kohutavamaks seda, et neil ei lubatud appi minna inimestele, kes lehvitasid kätega ja hüüdsid abi. ”Eraisikud tegid suurepärast tööd,” ütles ta.

Saarele jõudes avanes meestele uskumatu pilt. ”Noored lebasid puntides koos, oli näha, et nad olid püüdnud üksteist lõpuni hoida. Nad istusid ja lebasid üksteise käevangus. Tapetud nii, nagu nad end peitsid, nad pidid kuulma tema samme lähenemas,” jutustas Gravbråten.

Erapaadid suureks abiks

Utvikeni kämpinguplatsil, kõigest 500 meetrit saarest, mõtleb igaüks toimunust omi mõtteid. Laske kuuldes hüppasid elanikud paatidesse ja suundusid appi. ”Kõige hullem on see, et me ei saanud kõiki kaasa võtta. Et nad on nüüd võib-olla uppunud,” rääkis Otto Løvik Norra rahvusringhäälingule. Tema käis koos mitme kohalikuga põgenevaid noori paadiga ära toomas. Välja toodi 35-40 noort.

”Pidime valima, keda võtta ja keda jätta. See oli kohutav,” kirjeldab Løvik päästetöid. Suur abi oli Løviki sõnul Saksa turistidest, kokku toodi kämpingusse vähemalt 100 inimest.

Samuti kämpingus elanud Kristian Henriksen kirjeldas, kuidas ta noori hotelli varjule sõidutas. ”Nad laenasid minu mobiiltelefoni, et koju vanematele helistada,” rääkis ta. Henrikseni jutu järgi jäädi kämpingus tegutsedes rahulikuks ega satutud paanikasse.

Esmaspäeva õhtul oli Tyrifjordenil otsimistöödel veel 37 paati, enamik neist erapaadid.

Edaspidine tugi on oluline

Nii Punane Rist kui Modumi tuletõrjebrigaad peavad nüüd tähtsaks järgnevaid vestlusi ja ühtehoidmist. Tuletõrje juhataja asetäitja Steinar Berget ütles, et kõige parem ongi rääkida nendega, kes on sama sündmuse läbi elanud.

”Modumi tuletõrjebrigaad pole kunagi kokku puutunud juhtumiga, kus oleks tegemist olnud tulistamisega,” toob Berget näite tragöödia ilmestamiseks.

Berget rääkis, et tuleb püüda pöörduda tagasi igapäevasündmuste juurde, kuid oluline on kogetu läbi seedida. Nii Modumi vald kui teised Norra omavalitsused on korraldanud saarel tööl olnutele ja kannatanutele võimaluse kohtuda ja toimunust kõnelda.

Kuus Buskerudi noort on pärast Utøya sündmusi hukkunud või teadmata kadunud, nende hulgas turvalisuse eest vastutanud politseinik Trond Berntsen, kroonprintsess Mette-Mariti kasuvend. Berntsen oli üks esimesi ohvreid, kui ta üritas Breiviki takistada ja oma poega kaitsta.