Maapäeval tervitas Pärnumaad esimesena Noarootsi vald

Maakondade toitude tutvustamisel maitses regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Pärnumaa laualt Tahkuranna naiste särtse kurgiviile ja vestis juttu kaljameister Veevo Habakukega. Foto: Silvia Paluoja

Pärnumaa 20-liikmeline esindus sõitis maapäevale Läänemaale tavakohaselt Tõhela külaseltsi retrobussiga, mis igas peatuskohas lahkelt huvilisi sisse astuda lubas ja melu tekitas.

“Ma käisin sellise bussiga koolivaheajal kõplamas, kolhoosiajal, teil on kõik nagu vanasti,” rääkis Lihula teeristi tanklas keegi keskeas mees Tartu katseremonditehases 1960. aastatel valmistatud ja ettevõtlike Tõhela meeste taastatud ühissõiduki kohta, mis liigub enam-vähem kiirusega 70 kilomeetrit tunnis ja rüüpab suure sõõmuga kütust.

Eesti külaliikumise Kodukant suurürituse, üheksanda maapäeva “Tagasi koju!” korralduse järgi ütles esimesena pärnumaalastele tere Noarootsi vald, millega tutvumist alustasime abivallavanem Aivo Hirmo juhatusel äsja valminud Sutlepa vaba aja keskusest, kus asub piirkonna raamatukogu ja on väga hästi sisustatud jõusaal.

Omal ajal piiritsooni jäänud 206 ruutkilomeetri suurune 911 elaniku ja 22 külaga omavalitsus on Eestis tuntud kauni kodu konkursi võitjate tiheduse poolest ning rootsi keelt õpetava Noarootsi gümnaasiumi ja selle Pärnust pärit direktori Laine Belovase kaudu.

Pöidlad pihku!

Pürksi mõisa abihoonesse rajab Noarootsi gümnaasium valla ja keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel maaküttel looduskeskust, kus saab õpetada vastavaid õppeaineid ja valdavalt kaugemalt siia õppima tulnud võiksid veeta õhtuti sisukalt vaba aega.

Tartu ülikoolis koostatud õppekava järgi õpib Noarootsi riigigümnaasiumis 160 õpilast süvendatult rootsi keelt, vaid kümnendik lapsi on kohalikud. Enamik kaugemalt tulnutest elab õpilaskodus ja direktori jutu järgi kujuneb siin olijatest justkui üks pere ning kohalik hariduselu võib tähistada 360. aastapäeva.

Pärnakad hoidsid huviringi tehes pöidlaid pihus õhtuks, kui maapäeva avaüritusel kuulutatakse välja aasta küla 2011, sellele tiitlile kandideeris kodumaakonnast Suigu-Murru külade piirkond. Pikal ringsõidul oli samuti vaja hoolega hoida õhtuse tavakohase maakondi tutvustava õhtusöögi lauale pakutavaid Kihlepa ürdikrõpse, Tahkuranna särtse haupukurke, koduküpsetatud leiba ja Veevo Habakuke valmistatud, eelmisel maapäeval paar suve tagasi Rannus ülimenukat kalja. Taimetark Mercedes Merimaa andis omalt poolt kaasa segusid, mis keha ja vaimu värskendavad.

Aga maakondade lookas toidulaudadele eelnes “Tagasi koju!” ametlik avamine ja avakõne pidas president Toomas Hendrik Ilves. Lihtsate sõnadega rääkis president kodutundest ja sellest, et tagasi koju toovad korralikud teed ja toimiv internet, aga eelkõige juured ning arusaamine maal elamise väärtustest. Samuti tahe riigi poole kätt sirutamata ise midagi olulist piirkonna arenguks ära teha.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler mõtiskles poole tuhande kuulaja ees selle üle, kui suur väärtus on meie puutumatu loodus ja hõreasustus ülerahvastatud Euroopaga võrreldes, ja kiitis neid, kes kas on jäänud või tulevad tagasi koju.

Riigikogu esimees, aasta küla hindamiskomisjoni esimees Ene Ergma kuulutas välja tänavuse aunimetuse saaja: 48 elanikuga Prandi küla Järvamaalt. Kingitusi jagus nii neile kui kõikidele ülejäänud nominentidele.

Tagasi koju

Eesti külade tänavuse maapäeva keskne teema “Tagasi koju!” oli kantud mõttest maalt lahkunud elanike, eelkõige noorte kaasamisest maaelu ja ettevõtluse arendamisse, peale selle oma juurte juurde tulek, kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine. Neid teemasid käsitleti süvitsi laupäeval mõttekodades, millel arutatu vormub maapäeva mõttetalgute kokkuvõtteks ja Kodukandi tegevuse suundadeks.

Liikumise Kodukant juhatuse esimees, Pärnu maavalitsuse regionaalarengu peaspetsialist Liina Saar mainis oma kõnes, et tuleval aastal saab külaliikumine 15aastaseks ja esimest korda toimus maapäev 15 aastat tagasi Ida-Virumaal. Toona arutati, mida külades saab kas ise või koostöös omavalitsusega korda saata ja kus vajatakse riigi abi.

“Selle aasta maapäeva teema on “Tagasi koju!”, tagasi oma juurte juurde,” rõhutas Saar ja esitas raporti eelmise maapäeva otsuste täitmisest. Selgemaks ja tõhusamaks on muutunud külaliikumise võrgustiku töö, välja on arendatud külade arengut soodustavad nõuandeteenused. Kodukandist on saanud külavanemaid koondav katusorganisatsioon ja töötab külavanemate suvekool.

“Kodukant on olnud osaline mitmes rahvakultuuri ja traditsiooni hoidvas sündmuses,” rääkis Saar. Näiteks või üleriigilised “Teeme ära!” talgud, Olustvere ülimenukas hoidistemess ning nüüd, üheksanda maapäeva järel, on võetud suund töötada välja uus strateegia, mille üks osa on pärimuskultuur. Aga päevakorral on ka põlvkondade vaheline koostöö, noorte kaasamine, külaliikumise huvide kaitse valitsuses, ühendustes ja organisatsioonides, koostöö piirkondlike maaelu arendvate tegevusgruppidega, nagu näiteks Leader-programm.

Osaleja mõtted

Pärnumaa esindus, mida juhtis Kodukandi kohaliku juhatuse esimees, Pärnjõe põhikooli õpetaja Eve Sikka, oli läbilõige põlvkondade sidususest. Mõtted teema kohta pani kirja delegatsiooni liige, Pärnumaa koduloolaste seltsi liige Mart Liira, kes muu hulgas mainis, et “kodu pole paljalt koht. Kodu on mõiste maast ja majapidamisest. Kodu on loomad ja loodus – kõik, milles me võrsunud oleme. Kodu on meie – need, kes elasid, elavad ja saavad siin elama. Kodus kasvanud lapsed tulevad alati koju tagasi.”

Liira arvates läheb koduküla leidmiseks vaja kõigi abi. “Küla jääb kauaks veel kodutuks, kui seda ei mõista need, kes külas käivad ja/või küla kulul elavad,” tõdes ta.

Roosta puhkekülas toimunud maapäev koputas oma teemaga ilmselt paljude südamele, ületuleval suvel kümnendal maapäeval selgub, kui kõvasti.



Maapäev

 Eesti külade parlament, mis koguneb üle aasta ühes maakonnas, esimene maapäev toimus 1996 Ida-Virumaal.

 Eelmine maapäev “Tegus küla, jätkusuutlik maapiirkond” toimus 2009 Tartumaal Rannus, tänavune teemal “Tagasi koju!” Läänemaal Roostal.

 Osa võttis 297 osalejat kõigist 15 maakonnast, 44 väliskülalist 18 riigist. Koos vabatahtlikega osales külade parlamendi töös 430 inimest.

 Pärnumaa esindus oli 20-liikmeline, delegatsiooni juht MTÜ Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees Eve Sikka.

 Pärnumaa esindajad osalesid üheksa mõttekoja töös, teemad hõlmasid koostööd omavalitsustega, kaasamist otsustusprotsessi, väikeettevõtlust maapiirkonnas, kohalikku toitu, elu rannakülas, lugude tähendust kogukonnas, ajaloopärandi hoidmist külas, kogukonna arengut ja õppivat küla.

Andmed: Pärnu Postimees