/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/21/717140t1h1461.jpg)
Eestis üha populaarsust koguv muinastulede öö traditsioon on laienenud ülejäänud Läänemere riikidesse ja tänavu süüdatakse augusti viimasel laupäeval tuhandeid lõkkeid ka Soomes, Lätis, Rootsis ja kaugemalgi.
Eestlaste üleskutsel süüdatakse Läänemere randades tuhandeid lõkkeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinastulede öö eestvedaja Mairold Vaigu sõnutsi on näiteks Soomes kuulutatud muinastulede öö Euroopa kultuuripealinna Turku2011 aasta tippsündmuseks, kuhu selleks puhuks on kohale kutsutud maailma purjelaevastiku paremik. Lätis ühines üleskutsega meeskond, kes korraldab Riia kultuuripealinna üritusi 2014. aastal, samuti on osalemissoovist teada andnud Klaipeda linnavalitsus.
Muinastulede öö on iga aasta augusti viimasel laupäeval. Sel aastal kutsutakse inimesi mere või siseveekogude äärde 27. augusti päikeseloojanguks. Lõkked palutakse süüdata kell 21.30 nii, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kaht lõket. Nii moodustuvad sadu kilomeetreid pikad tuleketid. Eelmisel aastal süüdati Eesti randades üle 1000 lõkke ja mere äärde kogunes ligemale 40 000 inimest.
„Kutsume inimesi sel õhtul mere äärde, et loodusega koos olles mõelda häid mõtteid,“ ütles Vaik. „Muinastulede öö on selline hea enesega olemise ja enesesse vaatamise üritus. See on õhtu, kus tullakse sõprade või sugulastega kokku, tehakse lõket ja tuntakse mõnusat koosolemise ja ühtsuse tunnet. Lustliku jaanipäevaga võrreldes on muinastulede öö rahulik ja mõtisklev."
Muistsel ajal süüdati randades lõkked, et edastada ohuteateid kaugete vahemaade taha või näidata teed merelolijatele, sel ajal kutsuti lõkkeid iidetuledeks. 1990ndate algul taaselustati rannalõkete süütamine Soome saarestikus ja lõkkeid hakati kutsuma muinastuledeks.