Pika peiteajaga kollatõbi on jõudnud Pärnumaale

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolikas kätepesu aitab kollatõbe vältida.
Hoolikas kätepesu aitab kollatõbe vältida. Foto: Sille Annuk / Postimees

Möödunud nädalal leidis laboris ametliku kinnituse 13 A-viirushepatiidi haigusjuhtu kogu Eestist, neist kaks Pärnust.

Pärnu juhtumite puhul on tervisekaitseameti andmeil tegemist täiskasvanud inimestega, kes suvel on korduvalt külastanud Viljandit.

Tänavu on haigus kinnitatud 62 korral, enamik haigusjuhtudest on alates augustist registreeritud Viljandimaal (44) või olnud Viljandiga seotud (12). A-viirushepatiidi ehk rahvasuus kollatõveks kutsutud haiguse levik saigi suvel alguse Viljandist.

Kuigi esmast nakkusallikat pole suudetud kindlaks teha, on selge, et praegu levib nakkus olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haigega või haigestunud inimese saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.

Parim viis end haigestumise eest kaitsta on ülihoolikas kätepesu ja vaktsineerimine.

Nii ongi A-viirushepatiidi puhanguga kasvanud kogu Eestis nõudlus A-viirushepatiidi vastase vaktsiini järele. Kaitsesüstimise sooviga tasub pöörduda oma perearsti poole.

Terviseamet annab seoses sellega teada, et A-viirushepatiidi vaktsiini tuleb säilitada temperatuuril kaks kuni kaheksa kraadi ja juhul, kui perearst väljastab retsepti vaktsiini ostmiseks, tuleb kohe pärast vaktsiini ostmist minna perearsti juurde süstima.

Kui seda poole tunni jooksul teha ei jõua, peab vaktsiini süstimiseni hoidma kahe- kuni kaheksakraadise temperatuuriga kohas. Vaktsiini kogused keskladudes ja apteekides on küllaldased.

Kollatõve peiteperiood kestab 15–50 päeva. Haigestumisest annavad märku väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Tähelepanu väärib aga see, et haigus võib kulgeda täiesti ilma sümptomiteta. Inimene ise haigust ei tunneta, kuid nakkust levitab siiski. Üldjuhul kulgeb haigus kergemalt lastel.

A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel püsinud madal ja enamasti on haigus sisse toodud mujalt riikidest. Mullu pandi Eestis kirja kuus juhtu, samas suurusjärgus on numbrid olnud varasematelgi aastatel.

Viimane suurim puhang oli Eestis 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Toonase puhangu põhjustas saastunud joogivesi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles