Üleeile õhtupoolikul leidsid Audru vallas Valgerannas märja haua 15 noort metssiga, kes ummisjalu merre tormasid ja Vana-Pärnu roostiku poole ujuma hakkasid. Mereretke elas tõenäoliselt üle vaid karjajuhist emis, keda kogu eilse päeva nähti väsinult Pärnu muulil ukerdamas.
15 kärslast leidis meres otsa
Audru jahiseltsi esimees Uno Saks rääkis, et üleeile rannas jalutanud inimese jutu järgi tuli metsseakari hirmsa jooksuga Andropoffi villa poolt ja kihutas otsejoones merre. Pealtnägija sõnutsi ujunud kärsalised nii kaugele, kui silm ulatas, Vana-Pärnu roostiku suunas. Pärale nad paraku ei jõudnud ja veidi hiljem uhtus meri surnud loomad kaldale.
Saksa sõnutsi leiti üleeile õhtul Andropoffi villa lähedal rannalt 15 lõpnud metsanotsut.
Audru jahiseltsi esimehe sõnade kohaselt olid uppunud põrsad ilmselt kahest tänavukevadisest pesakonnast. Uppumissurmast pääses arvatavasti karja juhtinud vanem emis, kes eile väsinult Pärnu vasemal muulil konutas.
Saksa arvates tormasid kärssninad merre hirmu tõttu. „Miski pidi neid ehmatama või hirmutama, kui nad sellise valuga merre jooksid,“ oletas ta.
Sigade vettehüppamises jahimehe kinnitusel iseenesest midagi kummalist pole, metsanotsud on varemgi meres pikki ujumisretki ette võtnud. „Valgerannast Vana-Pärnu roostikku on üle mere ligemale kaks kilomeetrit, mis on sigadele täiesti jõukohane ujumisdistants. Metssead on palju pikemaid vahemaid ujunud, mõni aasta tagasi näiteks Võistest umbes 15 kilomeetri kaugusele Kihnu saarele,“ seletas Saks.
Otsa saanud metsanotsusid on Valgerannast ennegi leitud, kuid massilist loomade uppumist nägi Saks nüüd esimest korda.
Jahimees teadis rääkida, et tund varem olevat ilmselt sama karja nähtud tuhnimas Audru golfiväljakul. Seal hirmutanud neid lähenenud inimesed ja põrsad pagenud Kirbu jõe poole.
Saksa sõnutsi sattus metsseakari Audru külje alla oletatavasti Kihlepa kandist, kus kärssninasid on rohkesti liikvel nähtud.
Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile tuli muulil jalutava metssea kohta eile kolm teadet.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et kuna kärslasel silmaga nähtavaid vigastusi pole, ei saa keskkonnainspektsioon vaese loomaga midagi ette võtta. „Loodetavasti leiab ta ise sealt pääsetee,“ lausus Tuul. „Kui see siga sinna pikemaks jääb, peaks Pärnu linnavalitsus otsustama, mis temaga ette võtta.“
Saksa arvamust mööda tuleks väsinud moega kärsaline muulilt päästa.
Ent inimestele muulil norutav kärssnina Saksa hinnangul ohtlik pole. „Ta on kartlik. Kui inimesed talle lähenevad, liigub ta eest ära. Ta võib vette hüpata ja uppuda nagu ta kaaslasedki,“ lausus ta.